2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

reede, 28. mai 2021

The Lost for Words Bookshop

Raamat: The Lost for Words Bookshop by Stephanie Butland (2017) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38122541-the-lost-for-words-bookshop   

Loveday Cardew eelistab raamatuid inimestele. Kui vaatad tähelepanelikult, võid märgata nii mõnegi tema lemmikraamatu esimest lauset tätoveeritud ta kehale. Kui on asju, mida Loveday ei näita teile mitte kunagi. Tema peidupaika - raamatupoodi, kus ta töötab - tuleb luuletaja, kallim ning kolm kahtlast saadetist. Keegi on ta salapärasest minevikust teada saanud. Kas Loveday elab üle oma enda südantlõhestavad saladused?

Drama, Thriller, Romance


Üks järjekordne raamat raamatupoest ja inimestest kellele meeldivad raamatud, kuid see pole sugugi mitte selline raamatupoe raamat, mida saaks mõõta nende tüüpiliste punktide järgi, mida ma eelmise raamatupoe raamatu juures välja tõin.


See raamatupoe raamat on draama ja triller. Siin ei saa keegi pärandust mida ta tegelikult ei taha ja enne kui jõutakse lõpuni, et jaga peategelane oma raamatuteadmisi kõigile, kes kuulda ei taha, vaid saab üle oma paanikahäirest, hakkab vastu ahistajale ning seisab silmitsi oma valusa minevikuga.


Peategelane, kolmekümnendate alguses Loveday on lapsepõlves läbi elanud midagi, mida õnneks enamik meist ei koge. Kuigi tema pole süüdi selles, mis toimus, on talle (tema arust) siiski märk külge jäänud, ning üks tema suurimaid hirme on see, et keegi minevikust ta ära tunneb ja ka teistele toimunust räägib. Lisaks sellele suurele hirmule ei meeldi talle tähelepanu keskmes olla, ta ei kannata inimestega lähikontakti, kui ta ise pole seda alustanud ning isegi kui tal on suhteid, ei lase ta neil paarist kohtumisest kaugemale minna, sest ta ei näe end tulevikus kellegiga koos.


Et ta ei unustaks asju, mis on tähtsad, on ta oma lemmikraamatute esimese lause oma kehale jäädvustanud. Mõned neist raamatutest on tuttavad, enamust pole ma kuulnudki. Lisaks sellele, et raamatud on ta pelgupaik, on ta ka oma mõtteid paberile pannud, vabavärsina. Üks kaotatud/leitud luuleraamat viib ta kokku vabakutselise mustkunstnikuga, kes veab ka kohalikus pubis avatud mikri luuleõhtuid.


Kuigi Loveday ei ole inimene, kes endale sõpru koguks või üldse uute inimestega kohtuda tahaks (tal on piisavalt halbu kogemusi, et ta pigem hoiab omaette) siis ei lase saatus (loe: autor) tal siiski päris üksi jääda. Saatus lihtsalt ei tee sellest loost liiga lihtsat armastuslugu, seega kui tundub et kõik läheb juba liiga hästi, tuuakse sisse segajad- saladuslikud saadetised, paanikahood, austajad, kes ei lepi sellega, et kõik ei lähe nii nagu nemad tahavad.


Ja see pole vaid Loveday elu ebamugava ja mugava vahel, siin on ka seletus sellele, miks ta selline on, mis oli see, mis elurõõmsast ja vanemaid armastavast lapsest tegi selle halli hiirekese, kes tõsiselt arvab/loodab, et ta on nähtamatu. Ma ei saa aru, miks ta nii väga kardab, et teised teavad, mis juhtus, aga ma ei saagi teada kuidas inimaju sellises situatsioonis võiks töötada, sest ma pole ise midagi sellist kogenud. Aga seda lugedes meenus mulle üks LifeUncut podcasti episood, kus oli teemaks koduvägivald, mis lõppeb kõige halvemal moel.


Et siis, kui ma selle raamatu lugemiseks valisin, siis ma ootasin, et tegu on ühe tavalise raamatupoe raamatuga, kuid see polnud nii. Algus oli imelik, tiba igav ja tiba võõrastav, sest ma pole ise üldse luule inimene, kuid mida kaugemale lugu läks, seda huvitavamaks ja ebatüüpilisemaks. 


See oli üks väga põnev raamat.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar