Oddny ja Gunnhild kohtuvad lastena Norras, 10. sajandil ja nad on erinevad kui päev ja öö. Oddny unistab rahulikust elust, kuid Gunnhild igatseb võimu ning loodab oma karmi ema käe alt pääseda. Kui külla tulnud teadjanaine teeb kurjaendelise ennustuse, millega on seotud Oddny, tema õde Signy ning Gunnhild, lüüakse nende tulevik segamini. Tüdrukud vannuvad verevandega, et nad aitavad üksteist alati, tulgu mis tuleb. Kui nad oleks vaid teadnud...
Kui Oddny pere talu hävitatakse ja tema õde röövitakse röövretkel olevate viikingite poolt, jääb Oddny sihitult oma loodetud elust eemale triivima. Gunnhild, kes oli juba aastaid tagasi kodust põgenenud, et õppida nõiatarkusi kaugel Põhjas, on just asunud teele oma vägagi erilise tuleviku poole. Kuid sidemed - nii nõiduslikud kui ka emotsionaalsed - mis neid koos hoiavad on tugevad, ning kui nad kord taas kohtuvad, pannakse nende sidemed proovile kõikvõimalikul moel.
Fantasy, History, Mythology
See on huvitav lugu, kuhu on kokku kuhjatud iidsed müüdid ja tänapäevane poliitiline korrektsus.
See müütiline pool on põnev -naiste õelus ja ÕELUS, naiste võim nõidadena, viikingite ja nõidade suhted, rüüsteretkedel olevad viikingid, kohalik külaelu läbi erinevate aastaaegade, jõuvahekorrad peredes ja kogukonnas ja kogu Norras - seda on nii põnev lugeda, isegi kui see on fantaasia. Ennustus, mida Oddny ja Gunhild tol saatuslikul ööl kuulsid, tegi nende edasise elu väga keeruliseks, kuid teada ju on, et ühtegi ennustust ei saa sõna sõnalt võtta ja kui keegi on piisavalt auahne, et püüab endast anda kõik, et saatuse käike muuta, siis on see tema oma süü, kui ta käsi just kõige paremini ei käi. See poleks ju viikingite lugu, kui siin poleks veriseid taplusi ja särisevat armastust, seega on siin kõike, mida ühest korralikus viikingite müütide põhjal kirjutatud raamatus olema peab.
Kuid see poliitiline korrektsus - see hakkas häirima. Kas tõesti on vaja tänapäevased tõekspidamised 10. sajandi (autor on just selle aja oma loo jaoks valinud) inimeste mõtetesse ja tegudesse panna? Jah uhke on lugeda, et küla parim sepp oli naine, aga kas on tõesti vaja panna viikingite röövsalka üks poisikeseohtu jooksupoiss, kes tegelikult on naine, kes on alati tahtnud poiss olla ja viikingitega koos röövretkele minna? Minu jaoks oli see liiast, aga kes mina olen, et mul oleks õigus selle koha pealt sõna võtta.
Et siis vastuoluline lugu, ühelt poolt väga huvitav, kuid teisalt tekitab segadust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar