Pariis on leidmas taas oma joie de vivre, ning Tabitha Knight, kes on hiljuti tulnud Detroitist, et elada koos oma vanaisaga, on samuti teel, et oma ellu rõõmu leida. Pariis pole lihtsalt tulede linn, see on ajaloo, romantika ja suurepärase arhitektuuri linn … toidust rääkimata. Tänu nende naabrile ning sõbrale, Julia Childile, kes on samuti Pariisi armunud, õpib Tabitha kuidas kokata oma gramdpére ja onu Rafe jaoks.
Tabita jagab oma aega ameeriklastele prantsuse keele õpetamise , turul käimise ning Julia viimaste Le Cordon Bleu küpsetiste nautimise vahel ja tema elu on siiani talle vaid meelelahutust pakkunud. Seda siis seni, kui ühel külmal detsembri päeval, sisenedes Julia majja, leiavad nad keldrist surnukeha. Tabitha tunneb ohvris ära naise, kellega ta kohtus alles eelmisel õhtul peol, mille korraldas Julia õde Dort. ka lähedalt leitud mõrvarelv on tuttav - see on pärist Julia köögist.
Tabitha sooviks igati uurimises abiks olla, kuid inspektor Marvelille teavitab teda, et ohvri taskust on leitud Tabitha enda kirjutatud kirjake. Kas tegu on rahvusvahelise juhtumiga või millegi isiklikuga? Tabitha liigub Eiffeli torni varjudest Julia väiksesse kolmanda korruse kööki, räpastele Montmantre tänavatele, et leid tõelist mõrtsukat enne kui ta ise või keegi ta sõpradest peaks sattuma vangi … või midagi hullemat.
Mystery, History, Fiction
Kui Colleen Cambridge nimi teile tuttav tundub, siis ilmselt selle pärast, et tema on see, kes kirjutab muhekrimisid, kus peaosaline on Agatha Christie majapidajanna. Seega pole ju üldsegi mitte üllatav, et selles raamatus on peategelane Julia Childe naaber.
Tema stiil siduda ajalooline tegelane muheda krimilooga, ajalooga ja toiduga, on väga hea. Võibolla pole see kõige parem raamat audioraamatuna kuulamiseks, kuid lugu ise on hea igatahes. Siin on põnevust, ajalugu ja ma ei väsi kordamast - toitu.
Kui te olete näinud filmi Julia Childist, peaosas multitalent Meryl Streep, siis on teil ettekujutus milline selle raamatu Julia on, sest kui vaadata päris Julia videosid Youtubest, siis teda ma sellesse raamatusse kujutada ei oska. Ja Tabitha on täpselt selline, nagu võiks üht kergejalgset ja aktiivset ameeriklannat pärast sõjajärgses Pariisis ette kujutada - tal on raskusi toidutegemisega ja ta satub üha ohtlikesse olukordadesse, mis viivad ta järjepanu inspektori lähedusse.
Hea muhekrimi, kus kahtlusaluseid on rohkem kui arvata võiks, üks vihje viib teiseni, ning lahenduseni ei jõua mitte politsei uurijad vaid hoopis meie peategelased, nautides suurepäraseid prantsuse roogi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar