Sushi for Beginners (Sushi algajatele)

Raamat: Sushi for Beginners by Marian Keyes (2000) RR 
Hinne: D 
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/82748.Sushi_for_Beginners  
Lisa Edwards 
See Pradat kandev ajakirja peatoimetaja arvab, et ta elu on läbi kui ta „imeline“ uus töö osutub väljasaatmiseks Dublinisse uue ajakirja Colleen käimalükkamiseks. Ainus, mis teda rõõmustab, on see et seal pole ühtki ta sõpra, kes ta allakäiku pealtnäha võiks. Kas ta uus ülemus, karune ja tujukas Jack Devine, võiks säästa teda hulleimast saatusest? 

Ashling Kennedy
Ashling, Colleeni asetoimetaja, on auhinnavääriline muretseja, ja ta teab vägagi hästi, et miski ülioluline on ta elust puudu – kui me ei räägi poissõbrast ja taljest. 

Clodagh „Printsess“ Kelly 
Ashingis parim sõbranna, Clodagh, elab unelmate koduperenaise elu äärelinna lossis. Seega miks on ta hiljuti hakanud tundma vajadust konni suudelda – või siis konnadega magada, kui tõtt rääkida?

Kui need kolm naist otsivad armastust, edu ning õnne avastavad nad üks hetk, mis on tähelepanuta jäetud aluspinna all pulbitsemas, ning mis juhtub kui see pulbitsemine muutub keemiseks ning varem või hiljem üle ääre ajab. 
Drama, Romance 

Põhimõtteliselt võtke sellised filmid nagu Bridget Jones, Saatan kannabPradat, Üleöö 30, Armastus ja teised uimastid, Kuidas kutist 10 päevaga lahtisaada, Linnapreili Provintsis ning brittide sari Katastroof, segage nad korralikult ära, eemaldage üleliigsed osad ja saategi selle raamatu.

Lisa on tulehargist peatoimetaja, kes lootis saada uue töö New Yorgis, kuid ta saadetakse hoopis Dublinisse, et ta paneks pea mitte millestki, olematu meeskonnaga kokku uue seksika naisteajakirja ja teeks sellest kohe ka eduka naisteajakirja. Ta on vihane kõigi peale, kes teda ümbritsevad ja kasuks ei tule ka see, et ta on oma abikaasast lahku läinud ja et ta uuel ülemusel on imelik tüdruksõber kellega nad enamus ajast kaklevad ning ülemus ei pane tähele Lisa lähenemiskatseid ning kõik ta meeskonna liikmed on idioodid, kes millegigi hakkama ei saa, seega peab ta kõike ise tegema, ning mis urgas see Dublin üldse on ….

Ashling on töötand ühes Dublini naisteajakirjas, kus ta kirjutas igasuguseid nupukesi ja oli meister kõige muu tegemises, kuid kui üks ta kirjutatud nupuke tekitas lugejale suure probleemi, pidi ta sealt lahkuma, ning kuidas ta ka ei lootnud leida mõnd muud tööd, leidis ta ikkagi uue töö lõpuks Colleeni juures, olles Lisa parem käsi, tehes taas kõike, kuid siin peab ta ka artikleid kirjutama … lisaks sellele otsib ta meeleheitlikult endale poisssõpra, kelle ta ka lõpuks leiab ühes püstijala koomikus, kes pidevalt nõuab, et Ashling kinnitaks, kui andekas ta on ja kui halvad teised koomikud on.

Clodagh on koduperenaine, kahe lapse ema, tal on ilus maja, edukas ja ilus abikaasa … mida veel võiks ta tahta. Kuid ta lapsed on pigem saadana sigidikud kui inglikesed, ta annab oma abikaasale end kätte kord kuus, sest rohkem ta lihtsalt ei kannata tema puudutust, ta koristab oma koristaja eest, et too ei näeks kui lohakas ta on, tal puudub oma elu, vaikne hetk, võimalus majast välja saada ja kui ta ka läheb Ashlingiga välja siis ta muretseb laste pärast ning tööinterviudel selgub, et kuna tal puudub kogemus ning haridus, siis ei oodata teda kuhugi tööle.

Kuud mööduvad, Colleen hakkab ilmet võtma, Ashling on oma elukaaslasega „rahul“ ja Coldagh leiab ka oma ängistusele väljapääsu. Kui siis aga Colleen lõpuks ilmub ja Coldaghi abikaasa tuleb Ashlingile rääkima, millega Clodagh oma vaba aega sisustab ning Lisa saab kätte oma abikaasa saadetud lahutuspaberid, variseb nende kõigi maailm kokku. Kes neist suudab end taas kokku panna ja edasi minna, kes arvas, et sellest halvast tuleb tema ainukesena võitjana välja ning tegelikult eksis kõige rohkem ja kuidas kõik lõpuks paika loksub?

Ühtpidi oli see huvitava lugu, kuid mind isiklikult häirisid need inimtüübid, halvimad näited naistest. Jah võib-olla tõesti oli neil kõigil põhjust olla sellised nagu nad olid, aga need põhjused tuuakse välja tükkhaaval läbi kogu raamatu, ja alguses kui lugeja neist endale pildi loob, siis see pilt pole sugugi meeldiv. Noh võib-olla Ashling on meeldivam kui teised, kuid ka tema tagasihoidlikus ja enesehaletsus on ärritav. See polnud kergelt loetava raamat, mitte sisu pärast, vaid selle pärast, et enamuse ajast on tegelased ebameeldivad.