Hinne: C
Pärast seda kui Mary Davis on aastaid järgnenud oma tujukale parimale
sõbrannale, leiab ta end seekord Austeni aegselt Inglismaalt, kus ta loob
endale tee oma uuel tulevikule.
Mary Davies elab ja töötab industriaalse disainerina Austini linnas,
Texase osariigis. Tema elu on korraldatud ning produktiivne ning ta naudib oma
tööd ja kolleegide seltskonda – eriti ühe kenakese, intelligentse ning
humoorika konsultandi seltskonda. Kuid miski on Mary jaoks endiselt puudu. Kui tema
kaua eemal olnud ning emotsionaalselt õrn lapsepõlvesõber, Isabel Dwyer, pakub
Maryle kahenädalast puhkust suurepärases mõisamajas Bathis, Inglismaal, pole
Mary väga kindel, kas minna, kuid lõpuks nõustub lootuses, et see puhkus
ärataks üles ta uinunud elu. Kuid Mary leiab sellelt reisilt rohkem kui ta
arvatagi oskas, kui Isabel kaotab ajutiselt mälu ning usubki täiest hingest et
nad ongi Austeni aegsel Inglismaal. Mary peab lootma majale täis võõraid, et
nad suudaks üheskoos Isabeli eest hoolitseda kuni ta taas „ärkab“.
Mary vastutusel ja ümbritsetud uutest tuttavatest, puhkab Isabel ning
naudib oma elu kui kõrgseltskonna daam. Kuid elu muutub Mary jaoks veelgi
keerulisemaks, kui ta avastab, et tema ja Isabeli elud on rohkem kui ühe koha
pealt seotud, ning ühtäkki leiab ta võrdlemas seda Isabeli kes ta kunagi oli,
ning seda kes ta hetkel on ning nende kahe vahel seisvat meest. Korraldatakse väljasõite,
arusaamatused räägitakse selgeks, ning tants jätkub kui need kolm püüavad selgust
saada nende elus ning südames, ümbritsetuna andekatest ning paljulugenud
inimesteest, kellega on kerge rääkida.
Romance,Remake of a Classic
Selles Austeni loos ei ole põhjaks võetud ühte kindlat romaani, siin on
natuke kõigist, kuid peategelaste lugu on kõige rohkem Northanger Abbey,
Catherine Morlandi ja Henry Tilney lugu. Kuid samas on see ka ühe teise raamatu
uusversioon, mis ei olegi teab kui vana raamat. Ma pean silmas kümme aastat
tagasi ilmunud Shannon Hale Austenlandi, mille põhjal tehti paar aastat tagasi
ka film. Aga see selleks.
Lugu on siis järgmine. Mary on eduka elektroonikafirma tehnik ja ta on
oma viieaastases karjääris olnud ka väga edukas, enamus tema loodud seadmeid on
edukalt tootjatele müüdud, kuid tema viimane projekt Golightly on ta tupikusse
ajanud. Ta ei suuda leida lahendust neid nutiprille vaevavale toitesüsteemile
ja seega veedab ta enamus päevi traadist loomi luues ning Skittles komme süües.
Nüüd on aga firma looja palganud ettevõtet juhtima inimese väljaspoolt, ning
see naisterahvas ei mõista loovat hinge ja püüab nende töö lükata standardite
ja reeglite keerisesse.
Seega, segaduses nagu Mary on, saab ta ka teada, et tema silmarõõm
Nathaniel on lahkumas, nii et kui Isabel taas kord tuleb oma Austeni kogemuse
ideega läbi Mary isa, võtab ta lõpuks pakkumise vastu. Nad olid kunagi
Isabeliga lahutamatud. Isabel oli nagu ta õde, kes elas suurem osa ajast nende
juures, sest ta oma isa ei hoolinud tütrest eriti, andis talle vaid raha, et ta
tema elu ei segaks. Nende vahelt on paar korda must kass läbi jooksnud, kuid
seni pole Mary veel kordagi Isabelist lõplikult loobunud ja on talle enamasti kõik
andeks andnud.
Nüüd siis lähevadki neiud koos Inglismaale, kus nad siis linnast
eraldatud mõisamajas panevad selga ajastutruud riided, söövad ajastutruud
toitu, võtavad endale raamatutegelaste nimed ja naudivad vastavaid tegevusi. Kuid
esimese päeva õhtul saab Isabel oma isalt kirja, mis ta endast väga välja viib.
Kohe nii välja, et kui ta hommikul ärkas, arvas ta tõesti, et ta on
üheksateistkümnenda sajandi Inglismaal ja ta oli muutunud alatisest kõrgist
linnatüdrukust õrnaks ning sõbralikuks mõisapreiliks.
Mary teab, et seda on kord ka varem juhtunud, kui Isabeli isa jättis
tütre kevadvaheajaks üksi maja ukse taha. Paanikas helistab ta oma isale,
arstile ning võtab vastu ka Isabeli telefoni, kuid see hääl mida ta Isbeli
telefonis teiselt poolt kuuleb on talle veel kõige valusam löök. Nathaniel
sõidab neile Inglismaale järele, et Maryt Isabeliga aidata ja talle olukorda
seletada.
Nagu Austeni raamatutes ikka, on ka siin arusaamatusi, oeltustele hüppamist
enne kui kuulatakse kogu juttu, kuid lõpuks leiab ikka see õige tüdruk selle
õige poisi ja kõik on lõpuks õnnelikud. Kuid siin loos on jälle tähtsal kohal
see mõte, et kui sul on sellised sugulased/sõbrad, siis sul pole vaenlasi
vajagi, sest see Isabel …
Aga jah, see oli ikka väga, kohe väga Austenlandi (RR) moodi. Võib-olla mitte
niipalju huumorit ja sarkasmi, kuid loo ülesehitus oli sama ja tulemus oli ka
sama. Hea lugu, eriti siis kui te pole Austenlandi lugenud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar