Leegitsev rist. 2. raamat

Raamat: The Fiery Cross (Outlander #5) by Diana Gabaldon, tõlge Krista Suits (2001, 2019) Varrak, RR, A

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/44528195-leegitsev-rist-v-ramaalase-sarja-v-osa-2-raamat

Ajal, kui iseseisvussõjani jääb veel kõigest paar aastat, tabavad Põhja-Ameerika kolooniaid selle ajaloolise vapustuse esimesed eeltõuked, mistõttu Jamie Fraser kutsutakse rahvaväesalga eesotsas suruma maha Põhja-Carolinas puhkenud ülestõusu ja seega seadma oma elu ohtu, kaitstes kuningat, kelle peab hiljem – nagu ta teab – reetma.

Diana Gabaldoni „Leegitseva risti” teises raamatus sõlmitakse kokku mitu varasemat süžeeliini ning arutletakse, mil määral on üksikisikul võimalik ajaloo kulgu muuta. Otsekui selle väljaselgitamiseks lasevad loodusjõud ja vaenlased Fraserimäe asukatele osaks saada rohkeid ohte ja ränki katsumusi. Lugeja jälgib hinge kinni pidades, kuidas kujunevad peategelaste saatused.

Drama, Time Travel, Romance, War

Nüüd kui pulmad on möödas, peab Jamie täitma oma lubaduse ja viima oma salga mässajate vastu. Sügaval sisimas loodab ta endiselt, et äkki saab lahingu ka ära hoida, kui juhtidega saab räägitud, seega saadab ta Rogeri mässajate juurde. Noh, põhimõtteliselt polnud see ju paha mõte, kui mässajatel oleks olnud juht ja kui Roger poleks sattunud vale inimese otsa ja suudelnud vale naist ja lahing poleks ikkagi toimunud ja võitjad poleks tahtnud teiste hirmutamiseks „juhte“ üles puua …

Õnne peab ju neil olema, sest see pole GOT, kus võtmetegelased võimalikult ruttu ja võimalikult veriselt kõrvaldatakse :). Seega liigub Fraserimäe seltskond peagi tagasi koju ja alustavad oma rahulikku, tööd täis elu. Kuid meie rahulik ja nende rahulik pole sama ning tööga käivad alati kaasas oma ohud.

See osa raamatust on äärmiselt intensiivne ja samas ka hästi rahulik. Siin on närvesöövat ootamist ja jalustrabavaid üllatusi. Gabaldon kohe oskab oma lugejaid raamatu juures hoida, isegi siis, kui ta kirjeldab igapäevast rahuliku elu Fraserimäel. Tema raamatuid tuleb alati tähelepanelikult lugeda, sest kunagi ei tea, milline tunduvalt juhuslik „möödakäija“ võib järgmises raamatus tähtsat rolli mängida ja milline juba tuntud tegelane võib end täiesti uuest küljest näidata ja kuna mõni „kadunud“ tegelane võib kriitilisel hetkel jälle välja ilmuda.

Ma mäletan kui ma seda raamatut esimest korda lugesin – ümber minu toimus asutuse suvepäevade tants ja trall – ja kuidas ma jõudsin selle „tähtsa“ hetkeni … hing jäi kinni ja huulil oli vaid üks nimi :). Ja nii ma siis lugesin uuesti ja ootasin ja ootasin ja lõpuks olin ma taas selle hetke juures. Ma ei mäletanud üldse, et see nii raamatu lõppu jäi, aga eks see tulene ka sellest, et esimest korda lugesin ma e-raamatut ja seal ei adugi ju nii hästi seda, mitu lehte veel lõpuni jääb. Ja kuigi ma olin seda raamatut juba korra lugenud, olin ma siiski mõningad asjad ära unustanud ja kuna ma tean, mis edasi tuleb, siis oskasin ma ka märgata asju, mida ma esimesel lugemisel tähele ei osanud panna.

Gabaldoni raamatuid on alati hea lugeda ja nüüd jääb vaid oodata, kas ennem ilmub uus tõlge või saab uus hooaeg valmis.