Raamat: Behind The Red Door by Louise Claire Johnson (2021) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57591737-behind-the-red-door
Pea sajand enne #girlboss kultuuri, klantslehtede reklaame ning ilusaks tehtud suunamudijad polnud isegi mitte veel horisondil, oli olemas Elizabeth Arden - Florence Nightingale Grahami alter ego, tüdruk Kanada väikelinnast, kes alustas rahvusvahelise kosmeetikaäriga, ning temast sai üks maailma rikkamaid naisi.
1930ndate lõpus on öeldud “on vaid kolm nime, mida teatakse igas maailma nurgas: Singer õmblusmasinad, Coca-Cola ja Elizabeth Arden”. Kuid siiski, tema ajalugu pole siiski tuntud - ning kuna ettevõte on viimastel kümnenditel mitmeid kordi omanikku vahetanud, siis on suur võimalus, et see ajalugu võibki ajaloo ääremärkustesse kaduda.
Ajakirjanik Louise Claire Johnson, kes on ka ise Elizabeth Ardeni kosmeetika ettevõttes töötanud, võtab ette teekonna, kus ta järgib Elizabethi ja ka enda teekonda Ardenini ja Ardenis.
Punase ukse taga on omapärane segu biograafiast ja mälestustest, jälgides kummagi naise teekonda, kuidas nad leiavad võimaluse oma unistused täide viia … leides tõelist rõõmu, lootust, hirme ning sisemist tugevust oma teekonnal.
Biography, Memoirs
Mis teile meenub nimega Elizabeth Arden? Minule meenub mu lemmikparfüüm Green Tea ja siis veel üks parfüüm 5th Avenue. Seda tean ma ka, et samanimelised ilusalongid olid vägagi populaarsed, olen sellest lugenud raamatutest ja näinud ka filmides. Kes aga selle nime taga tegelikult on ja kuidas ta nii tuntuks sai, seda ma ei teadnud.
Louise Claire Johnson, kes unistas Elizabeth Ardeni ettevõttes töötamisest juba plikakesest saati. Ta on uurinud Florence Nightingale Grahami mineviku, niipalju kui seda leid on võimalik, nad on mõlemad samast väikesest Kanada linnakesest pärit ja kuigi vahet on pea sajand, läksid nad mõlemad oma õnne otsima New Yorgist sajandi alguses (erinevate sajandite alguses).
Florence lahkus kodukülast, kuhu ta jättis maha oma venna ja õe, et leida ennast New Yorgis. Ta polnud enam kaugeltki noor, seega ei läinud ta uude riiki ja uude linna lootuses leida rikas abikaasa, ta läks sinna, et olla iseseisev naine. Tasapisi ühelt ametilt teisele liikudes jõudis ta vastärganud ilusalongiärisse ja sealt kosmeetikaärisse. Ta ei saanud/tahtnud oma päris nime kasutada, sest Florence Nightingale seostus (ja seostub endiselt) kõigile selle kuulsa hooldusõega.
Kust iganes ta Ardeni võttis, igatahes sai tema äri nimeks Elizabeth Arden ja ta ka ise sai tunduks kui Elizabeth Arden. Tema tooted said tuntuks üle kogu New Yorgi-Ameerika-Euroopa-Maailma. Teda kadestati, ta abiellus valede meestega, teda kahtlustatakse suhetes naistega, ta jagas suffragistidele punast huulepumatit ja punaseid huulepulki naistele kes sõja ajaks võtsid üle meeste ametid, temast sai esimene naine, kelle hobune võitis Kentucky Derbi ning teda peeti alati vähemalt kümme aastat nooremaks kui ta tegelikult oli.
Louise alustas Ardenis suvepraktikandina turunduses. Pärast esimest aastat pakuti talle ka järgmiseks aastaks praktikakoht ja siis veel järgmiseks ning kui ta ülikooli lõpetas pakuti talle tööd parfüümide turunduse osakonnas, kuid enne veel kui ta alustada jõudis pakuti talle kohta Šveitsis turunduses. Seega läks ta enne kolimist oma poisssõbrast lahku, kolis aastaks Šveitsi, jooksis oma esimese maratoni ja jäi veel üheks aastaks sinna. Edasi pakuti talle tööd Londonis, kuid enne veel kui ta minna jõudis tuli uus tööpakkumine ja ta jõudis ikkagi tagasi New Yorki, kuulsuste parfüümide osakonda. Paar aastat hiljem tundis ta, et tema unistus on täitunud ja on vaja leida uued unistused, seega läks ta ülikooli tagasi, ajakirjandust õppima.
Ja nii ta võttiski oma unistuste täitmise ajal kirjutatud päevikud ja Elizabethi kohta leitud materjalid ning pani kokku selle raamatu, mis annab ülevaate preili Grahami elust ja teeb kokkuvõtte preili Johnsoni teekonnast.
Seda oli huvitav lugeda. Neid kahte naist ei saa võrrelda, sest ajastud ja nende saavutused on erinevad, kuid üks mis neid seob on unistused ja nende täitmine. Unistused on küll head, kuid ühest unistusest ei saa igavesti kinni hoida, sest ajapikku muutume me ise ja muutuvad ka asjad, mis meid õnnelikuks teevad. Inspireeriv ja samas ka inforikas lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar