Nowportis, Rohde Islandil on ilus päev kui Phoebe Stone jõuab Cornwalli võõrastemajja, seljas roheline kleit, jalas kuldsed kingad, üksi ja pagasita. Teda peetakse koheselt ekslikult üheks vastuvõttu täitvatest pulmakülalistest, kuid tegelikult on ta võõrastemaja ainus külaline, kes pole siin selle suure sündmuse pärast. Phoebe on siin, sest ta on unistanud siia tulemisest juba pikki aastaid - ta lootis süüa austreid ja purjetada päikseloojangus oma abikaasaga, kuid nüüd on ta siin ilma temata, täielikus augus, ning on nõuks võtnud viimane kord korralikult enda peale laristada. Samas kui pruut on mõelnud läbi iga pisemagi detaili iga võimaliku katastroofi, mis võiks selle nädalavahetuse rikkuda, siis ühe asjaga ta pole arvestanud ja see on Phoebe ning Phoebe plaan - seega on see seda üllatavam kui need kaks naist leiavad just üksteises selle, kellele oma südant puistata.
Fiction, Romance
Pulmakülalised on üks väga omamoodi lugu.
Peategelased on kaks naist, üks on oma õnne tipul (või nii ta arvab) ja teine on sügaval augus (või nii ta arvas). Phoebe tahab lõppu ja Lila on oma uue elu alguses. Phoebe plaan on väga lihtne ja väga otsekohene, Lila on teinud plaane väga pikka aega ja ta ei tahaks mingil juhul, et keegi või miski kasvõi väikemsalgi kaugemalgi määral tema päikselisele päevale vihmapilvi saadaks.
Aga kui Lila segab Phoebe plaane, siis Phoebe tema plaane segada ei taha, kuid ta tõmmatakse sellesse pulmatralli ikkagi. Kogu see nädalavahetus on üks segane olukord, ning tunded keevad üle pea ja saladused tulevad välja ja mitte miski ei lõppe nii nagu osalised esialgu arvasid.
Vahel ongi kergem võõrastele rääkida hingelt ära need asjad, mida lähedastele mitte mingil juhul ei räägiks ning kõrvalseisja pilgu läbi ongi võimalus oma segadust selgemalt näha.
Kuigi seda raamatut iseloomustatakse kui naljakat romantikat, siis mina vist lugesin hoopis teist raamatut, sest minu jaoks oli see hoopis tõsisem raamat vaimsest tervisest emotsionaalselt väga keerulisel hetkel. Siin on juttu minna laskmisest või liialt piiravast kontrollist, vanemate ootustest lastele ja laste ootustest vanematele. Kogu selle pulmasegaduse taustal toimuv on tegelikult väga emotsionaalne ja laastav, kuid samas ka tuju tõstev.
Väga hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar