„Nuga tulle“ on kaasahaarav ajalooline romaan tööst ja armastusest, tugevast ühtekuuluvusest ja vabast erootikast, vastuoludest üksikisiku ja ametivõimude vahel.
On aasta 1859. Brita Caisa Seipajærvi paneb suusad alla ja läbib koos kahe pojaga pika tee Soomest Norrasse. Brita Caisa on abielumehega vahekorras olemise eest saanud kirikus häbistada. Ta suudab ravida loomi ja inimesi. Tema rännaku sihtpunkt on Bugøynes, kus meri pidavat tursast keema.
Triloogia „Laulud Põhja-Jäämere äärest“ räägib Soomest Norrasse tulnud kveenidest ja neist aladest, kus nad elavad. Brita Caisa oli Ingeborg Arvola vanavanavanaema. Arvola kirjutab nii, et on tunda põhjapõtrade vere lõhna, rabamurakate maitset, lume jäisust ja lõkke soojust.
Historical Fiction
Esimene osa “Laulud Põhja-Jäämere äärest” sarjast viib lugejad koos Brita Caisaga ja tema poegadega Soomest Norra. See pole kerge teekond, kuid nad jõuavad kohale ja seavad end tuttavate juurde sisse. Brita Caisa kasutab oma ravija võimeid ja teda võetakse selles kogukonnas omaks. Ta aitab kõikjal kus saab, et ainult enda ja oma poegade elu paremaks teha.
Kuid ühte asja ta ei oodanud. Ta ei oodanud, et ta armub ja et teda vastu armastatakse, ja veelgi vähem tahtis ta armuda abielumehesse.
See on selline raamat, mida lugedes lähed tegelastega kaasa ja koged kõike neid ümbritsevat, nagu sa oleksid tõesti nende kõrval. Elu põhjas pole kerge ja Brita Caisa elu on lisaks raskele ka vahel ohtlik, kuna temas olev maagia võib teda kas aidata või talle häda kaela tuua, kui see ei peaks kirikule meeldima, kuid Brita Caisa usub Jumalasse kui kõigevägevamasse ja ei jäta ka tähelepanuta maaema ja maavaime, sest kui ühte neist pahandada, siis ei ole meil surelikel elu kerge.
Et siis siin on nii reaalset rasket elu ja karme seadusi, kui ka keelatud armastust ja suurepäraseid loodusvaateid.
Kui te olete kunagi nautinud “Kristina, Lauritsatütar” raamatuid, siis meeldib teile ka see sari.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar