Carrie Soto on raevukas ja jõuline ning tema kihk ükskõik mis hinna eest võita ei ole teinud teda fännide seas väga populaarseks. Tennisest loobudes on ta parim mängija, keda iial nähtud – ta on purustanud kõik rekordid ja võitnud kakskümmend suure slämmi tiitlit. Ta ohverdas peaaegu kõik, et saada maailma parimaks.
Aga kuus aastat pärast profitennisest loobumist leiab Carrie end 1994. aasta USA lahtiste tribüünil vaatamas, kuidas Nicki Chani nimeline brutaalse jõuga hämmastav mängija tema kalli rekordi temalt ära võtab.
Kolmekümne seitsme aastasena langetab Carrie šokeeriva otsuse naasta profitennisesse. Ta palub isa Javieri, kes on teda treeninud varasest lapsepõlvest peale, et nad koos prooviksid ühe aasta jooksul rekordit tagasi võtta. Isegi kui ta ei ole enam nii kiire kui vanasti. Isegi kui see tähendab, et ta peab neelama alla uhkuse ja treenima koos mehega, kellele ta kunagi peaaegu oma südame avas: Bowe Huntleyga.
Romance, Drama
Seda raamatut lugedes meenus mulle kohe vägagi üks telesari, nimelt “Fifteen-Love”, mis on samuti noorest tennisistist, kuid sari on palju tumedamades toonides ja palju julmematel teemadel kui see raamat.
See on ilmselt hea lugemine, kui te olete tuttavad tennisega, sest kõik see tehniline tekst jääb kaugeks, kui sa ei ole selles maailmas olnud.
Aga tennise taustal olev isa-tütre-rivaali suhete lugu on kaasahaarav. Loed ja elad kaasa igale vigastusele, raskele otsusele ning kõikehõlmavatele kaotustele. Hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar