Enamik ei pane neid õieti tähelegi – kolme väikest kuju, kes istuvad ühel maailmakuulsal maalil paadisilla otsas. Kõik näevad ainult silda ja merd, aga Louisa, üksildane ja keerulise minevikuga kaheksateistaastane, on neist täiesti rabatud ja otsustab välja uurida kolme mõistatusliku tegelase loo.
Kakskümmend aastat varem ühes kauges rannikulinnas leiavad teismelised vanast sadamast mahajäetud paadisilla ja veedavad seal terve pika suve. Teevad tobedaid nalju, jagavad saladusi, suitsetavad salaja ja jahutavad end meres. Seltskond annab neile põhjuse hommikul üles tõusta, põhjuse unistada, põhjuse julgeda armastada. Üks neist maalib tol suvel oma esimese teose. Maali, mida hakatakse hiljem pidama üheks oma aja suurimaks meistriteoseks.
Pärast mitut üsna uskumatut sündmust satub maailmakuulus teos Louisa kätte. Ta suundub pikale reisile, et mõista, kuidas see maal sündis, ja et otsustada, mida sellega pihta hakata. Mida lähemale ta maali päritolule jõuab, seda rohkem hakkab ta pelgama seda, mis on jäänud veel avastada.
„Minu sõbrad” on paeluv ja südamlik lugu elumuutvast sõprusest lapsepõlve viimastel päevadel, leinast, armastusest ja sellest, et õnnelikud lõpud ei pruugi alati olla sellised, nagu me neid ette kujutame.
Fiction, Friendship
Minu esimene Backman.
Jah, ma olen näinud Ove filmi, seega oli mul mingi aimdus, mis mind ootab.
Kuna tegevus käib kahes ajas, siis esialgu ei tundu need kaks lugu üksteisega kokku käivat ja seega algus venib, sest lugejat hoitakse pimeduses, jagades vaid killukese haaval tegelaste tausta ja ka need killukesed ei taha alguses üksteisega üldse mitte kokku sobida.
Aga kui oled kannatlik, või siis hakkad vahelduseks lugemisele vahepeal raamatut kuulama, siis hakkab lugu üks hetk elama ja haarab sind kaasa.
Ja see on emotsionaalne rännak.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar