Majakavahi naine võitleb oma pere kaitsmise nimel tuntud maailma äärel.
1867. aasta Iirimaal on elu raske. Eliza Carthy kolib koos oma majakavahist abikaasa Jamesi ning poegade Peteri ja Josephiga kaugele Skellig Michaeli saarele. Eliza on uhke oma mehe üle ja tema ülendamise üle peamiseks majakavahiks ning soovib teda tema töös toetada ja täita oma kohust hea naise ja emana. Kuid elu selles äärmuslikus paigas on keeruline.
Saar koosneb 54 aakrist sakilisest kaljust, mis kõrgub Atlandi ookeanist, ilma võimaluseta saarelt suhelda või sealt lahkuda. Kuna neil puudub ligipääs paadile, peavad majakavahid lootma varustuslaevale, mis toob uudiseid ja tarbeid ning on nende ainus ühendus mandrieluga. Saar on avatud äärmuslikele ilmamuutustele ning maastik on täis ohte.
Kui saabuvad abimajavahi Edmund ja tema naine Ruth, loodab Eliza leevendust. Kuid uued naabrid ei ole sugugi sellised, nagu ta ootas. Nad käituvad kord sõbralikult, kord tõrjuvalt, justkui soovides, et Eliza ja tema pere lahkuksid Skellig Michaelilt, pannes teda kahtlema isegi oma mõistuses.
Kas Eliza suudab hoida oma pere turvaliselt maailma äärel? Ja kas nende abielu peab vastu kõigele sellele, mida saar nende teele paiskab?
Fiction, History,
Seda raamatut oleks vist kõige parem iseloomustada nii - võtke “Valgus ookeanide vahel” ja “Majakas” ja saategi selle raamatu. Sama emotsionaalne ja sama hulluks ajav.
See on perekonna lugu. See on draama. Samas on see ka lugu kadedusest ja eraldatuse mõjust inimestele.
Raamatu lõpus annab autor ka ülevaate sellest, kus ta sai raamatuks inspiratsiooni ja see annab eelnevale nii palju juurde.
Suurepärane raamat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar