Loojad ei osanud iial ette näha, et nende armastatud draakonid tõusevad pärast oma lõppu taevasse. Et nad tõmbuvad gravitatsiooni haarde väjudes hiiglaslikeks keradeks, täites taeva hauakividega. Kuudega.
Ja kindlasti ei osanud nad ette näha, et need kuud kord alla langevad.
Mässuliste ühenduse Fíur du Ath hinnatud Elding Blade'ina on Raeve ülesanne tappa. Täita käsud ja mitte kunagi vahele jääda. Kui Kroon palkab kuulsa pearahaküti ühe Athi liikme tabamiseks, pööratakse Raeve maailm pea peale. Veri voolab, südamed purunevad ning Raeve satub Aadlike Gildi – kahe elemendipärliga elementaalide ühenduse – meelevalda. Nad kavatsevad teha temast poliitilise hoiatuse. Ainult surm võib ta vabastada.
Leina rusuvast raskusest muserdatuna raius Kaan Vaegor maha kuninga pea ja pani endale pähe tema sulanud krooni. Nüüd, püüdes vaigistada lõputut valu oma rinnus, juhatab tema otsing kuukillu järele ta Gore'i kurikuulsa vangla südamesse. Seal komistab ta millegi otsa, mis rebib puruks kogu tema arusaama tegelikkusest – aheldatud ime. Naine, kelle silmad leegitsevad vihast ja kelle käed on verega määritud.
Mineviku kaja kõlab valjemini kui Loojate endi hääl ning isegi Raeve ei suuda enam eirata tõde, mis räägib talle olnud soojemast ja õnnelikumast ajast.
Aga…
Selles laulus on enamat, kui esmapilgul paistab. Ja mõned tõed…
…on lihtsalt liiga mürgised, et neid alla neelata.
Romantasy
See oli üks imelik raamat. Ma kuulasin seda pikka aega ja kui ma praegu meenutan, mida ma alguses kuulasin, siis mul on tunne nagu oleks algus olnud hoopis teisest raamatust kui oli raamatu lõpp.
Algus on nagu tavaline romantasy, kus kangelanna tegeleb millegi keelatuga kasutades võimeid, mida tal olla ei tohiks, jääb seda tehes vahele ja peab siis ohtlikust olukorrast pääsemiseks sõlmima kokkuleppe ohtliku tegelasega, keda ta vihkab (mitte nii palju kui oma tegelikku sihtmärki, kuid siiski vihkab). Selle kiire ja ingtensiivse osa kõrval jooksevad väljavõtted päevikust, ammusest ajast, kellegi teise elust (või noh, eks te võite isegi aimata kelle elust tegelikult).
Kui see ohtlik olukord on lahendatud, muutub raamat rahulikumaks. Jätkuvad endiselt need päeviku väljavõtted, kuid ülejäänu on siis selle vaenlastest-armastajate paarikese suhtlus, kus neiu turtsub, sisiseb, ähvardab ja kuningas püüab tema mälestusi talt välja meelitada. Loomulikult ei saa ka see raamat ilma graafilise armastussteenita, kuid ärge muretsege, see on nii tuim, et seda võib ilma mingi probleemita ühistranspordis kuulata.
Ja raamatu lõpp on põhimõtteliselt sissejuhatus teise osasse, sest ühtäkki tutvustatakse hunnikut uusi tegelasi.
See lugu ei köitnud mind. Või on probleem selles, et ma kuulasin seda raamatut. Sest siin oli mitmeid kohti, kus oleks tahtnud algusesse tagasi minna, et mingeid asju üle lugeda, kuid audioraamatuga või ka e-raamatuga pole seda ju väga kerge teha. Vaatab, kas võtab ka teise osa ette, sest teist osa on rohkem kiidetud kui esimest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar