The Happier Dead

Raamat: The Happier Dead by Ivo Stourton (2014)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/18143941-the-happier-dead

Lähitulevikus saavad rikkad võimaluse oma elu venitada lõpmatuseni, kuid selle igavese nooruse hind on selline, mida nad saavad sundida teised maksma.

Suur Spa, Londoni äärelinnas, on nii suur hoone, et seda on näha kosmosest. Britania on suutnud enda käes hoida „Hoolitsuse“ monopoli, see on protseduur, mis aitab kõige rikkamatel ja mõjuvõimsamatel inimestel minna füüsiliselt igaveseks tagasi varakahekümnendatesse. Suur Spa on koht kuhu uus-noored lähevad oma eakaid hingi noorendama. Selles kõige tähtsamas ning turvalise kohas, ähvardab ühe külastaja mõrv selle uue korra segamini paisata, ning politseiuurija Oates Metropolitan politseiüksusest on kutsutud mõrva uurima. Vaid üheainsa päeva jooksul peab Oates lahti harutama Hoolistsuse taga olevad saladused, leidma selle ammu kadunud looja, püüdes liikuda läbi Londonit tabanud rahutuste ning korruptsiooni, kus reklaamid suunatakse otse inimeste fantaasiatesse. Õhtu saabudes võtavad linna enda meelevalda üha laiemaks levivad mässud ning Oates fliigub üha lähemale juhtumi lahendusele, kuid see lahendus võib hävitada Suure Spa, laostada teda ennast, ning ta võib ka kaotada kõik mida ta kalliks peab.

Science Fiction, Political, Thriller

Teate mida see raamat mulle meenutab – kas teate neid öid, kui te magate ja samas nagu ei maga ka, te olete pidevalt sellises vahepealses seisundis, kus te asute kõike mis on teie ümber kuid samas te siiski magate ja näete und kuid kuna te olete liialt väsinud, et silmi avada siis ei suuda te ka lõpetada seda luupainajalikku ning kurnavat unenägu mida te näete, isegi kui vahepeal tundub teile, et teie olete see kes teie unenägu juhib, kargab siiski lugu ühest kohast teise nagu tavaliselt unenäod ikka ning hommikuks olete veelgi väsinum kui õhtul magama minnes.

Vot seda meenutab mulle see lugu.

See kõik toimub – noh tegelikult aasta tagasi, 2013 jõulude kanti. Inimesed kelle on piisavalt raha saavad oma keha tagasi nooreks muuta, kuigi nende mõistus ja hing jäävad ikkagi vanaks, ning jätkavad ka vananemist. See noorendamise protsess toimub siis selles Suures Spas, suures kupli kujulises ehitises Londoni lähistel, kus on alati suvi ja uus-noored õpivad taas imikud olema, kõndima, noortele vastavalt käituma – kuplialune fikseeritud aeg on 1970ndad. Seega kui üks külalistest julmalt tapetakse saadetakse asja uurima parimatest parim.

See London pole aga üldse see London mida me kõik teame ja armastame, vaid hoopis linn, kus on ohtlik olla, kui sul puudub filter mille läbi hingata/kuulata/vaadata, kuna Londoni õhk on täis uneaame (reklaame mis levivad läbi õhu ning õhutavad kaitsetuid ostuhullusele ning suurtes ning eriti puhastes kogustes võib ta inimesi lukustada nende ilusaimatesse mälestustesse, nagu narkarid). Seega inimesed vaid töötavad Londonis, kannavad filtreid ning elavad enamuses äärelinnades. Vaid julged ja rikkad elavad linnas, elamud uneaami kindlaks tehtud.

Noored ja vaesed inimesed on hakanud linnas mässama rüüstates poode, põletades maju ning see muutub õhtu õhtult üha hullemaks.

Selle päeva ja öö jooksul, kui see mõrv lahenduse leiab juhtub nii palju ning asjad muutuvad nii segaseks ning keeruliseks, et kui jõuate epiloogini siis see on nagu külm dušš.

See oli üks huvitav, keeruline ning segane lugu.