Kas surm läbi maohammustuse on tõesti nii rahulik, nagu Cleopatra surm tundub olevat? Kuidas sai Julia 72 tundi surnu tunduda ning siis taas täiesti tervena ärgata? Kas on tõesti võimalik kedagi tappa mürki kõrva valades? Kui kaua võis aega minna enne kui leedi Macbethi magamatusest suri ? Selle raamatu lugejad saavad teada, kuidas kõik need meeldejäävad surmad Shakespeare lugudest päriselus välja võiks näha.
Lauliku elupäevil oli surm osa igapäevaelust. Katk, epideemiad ja avalikud hukkamised olid tavapärased sündmused, ning võimalus, et teatrist koju minnes nähti kedagi suremas või surnukeha, oli päris suur. Surm on miski, mis on esindatud läbi Shakespeare loomingu, ja kohe kindlasti ei hoidnud ta tagasi surma verisest kujutamisest ka laval. Ta ei pidanud välja mõtlema uusi jubedaid viise kuidas oma tegelasi tappa, kui igapäevaelu pakkus piisavalt inspiratsiooni.
Shakespeare ajastu oli ka aeg, kui tehti palju teaduslikke avastusi. Inimkeha, selle ehitus ning kuidas sellele mõjuvad haigused, olid teadmised, mis täiendasid tuhandeid aastaid kasutatud Kreeka tarkusi, ning ka Shakespeare ise vihjab nendele avastustele ja meditsiinilistele uuendustele oma teostes, nagu näiteks vereringe ja süüfilise ravimeetodid.
Shakespeare kasutas 74 erinevat meetodit, kuidas tappa oma tegelasi ja publik kogeb endiselt samu emotsioone - šokk, kurbus, hirm - nagu 400 aastat tagasi, kui toimusid esietendused. Kuid kui reaalsed on need surmad ja kas Shakespeare saaks neid teaduslikult tõestada?
Nonfiction, Study
See uurimus ja ülevaade on väga huvitav. Esiteks antakse lugejale väike ülevaade Shakespeare elust, niipalju kui sellest teada on ja siis võetakse ükshaaval ette tema kasutatud suremise meetodid - surmanuhtlus, haigused, sõjad, mürgid, enesetapp, kättemaks. Lisaks surmade põhjalikule lahtiseletamisele lisatakse ka ajaloolist tausta nende surmade võimalikkusest kuueteistkümnendal ja seitsmeteistkümnendal sajandil ning ka tänapäeval või kas üldse on kasutatud surm võimalik ja kui palju see valu võis tekitada. Ja kõik seletused on vägagi üksikasjalik, seega on parem mitte lugemise ajal süüa või siis pärast lugemist söömist plaanida :).
Lugedes seda ülevaadet surmadest Shakespeare loomingus tuli mul tahtmatult meelde üks teine võrreldavalt verine autor :), kuid Kathrin Harkup on samasugused uurimused kokkupannud ka Agatha Christie lemmiks mürgi, arseeni, kohta ja Mary Shelley Frankensteini loomise taguse teaduse kohta.
Väga põnev lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar