Neljas tiib

Raamat: Fourth Wing (The Empyrean #1) by Rebecca Yarros, tõlge Tiina Randus (2024) RR, A, H Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/214223380-neljas-tiib 

Tervitame teid Basgiathi sõjakooli jõhkras ja elitaarses maailmas, kus igaühel on omad eesmärgid ja iga öö võib jääda teie viimaseks.

Kahekümneaastane Violet Sorrengail pidi astuma kirjutajate kvadranti ja elama vaikset elu kesk raamatuid ja ajalugu. Ent tema ema, range ja võimukas kindral, annab käsu, et Violetil tuleb koos sadade teiste kandidaatidega astuda hoopis Navarra eliidi sekka ehk saada loheratsanikuks. Teistest väiksematele ja hapramatele võib see aga saada saatuslikuks, sest lohed ei lõasta väeteid, vaid hoopis põletavad nad tuhaks.

Kuna lõastamisvalmis lohesid on vähem kui kadette, siis on peaaegu kõik kadetid valmis Violetit tapma, et ise paremat võimalust saada. Ja ülejäänud on valmis teda tapma selle pärast, et ta on oma ema tütar – näiteks Xaden Riorson, ratsanike kvadrandi kõige tugevam ja jõhkram tiivaülem. Et järgmist päeva näha, peab Violet mängu panema kogu oma nutikuse.

Iga päevaga muutub piiridel käiv sõda ohtlikumaks, kuningriigi kaitseohutised nõrgenevad ja hukkunute arv kasvab. Mis veel hullem, Violet hakkab kahtlustama, et juhtkond varjab kohutavat saladust. Basgiathi sõjakoolis on igaühel midagi varjata, nii sõpradel, vaenlastel kui armsamatel, sest sealt pääseb vaid kahel viisil – lõpeta kool või sure.

Romantasy, Dragons, Fantasy, Romance, NA

Sellest on peaaegu aasta, kui kuulasin seda raamatut, nüüd oli aeg lugeda.

Endiselt on tegu kiire ja peadpööritama paneva seiklusega (eriti kui lugejal on probleeme kõrgusega) ja tuleb tõdeda, et kuulates lipsas nii mõnigi asi mööda ilma, et oleks mõistnud nende tähtsust. 

Kui vaatamata sellele võib ka pärast teistkordset raamatu kuulamist/lugemsit öelda, et see oleks nagu täiskasvanute versioon “Kuidas taltsutada lohet”, kuid nüüd lisaks siia juurde veel ka Naomi Noviki “A Deadly Education” ja siin oli veel ka mingeid muid kohti, kus tekkis täielik déjà-vu hetk, kuid ma ei suutnud oma mälust leida seda raamatut, millega neid hetki paari panna. See ei teinud seda lugemist mitte grammigi halvemaks, vaid lisas lihtsalt kogu loole uue tasandi, millelt kõike toimuvat vaadata. Ja millisele lugejale siis ei meeldiks lugeda põnevat lugu lugejast, kellest saab loheratusur ja kõige ihaldusväärsema meesolendi armuke … Yarros täidab meie kõigi unistust :) 

Madame Curie ja unistuste jõud

Raamat: Madame Curie und die Kraft zu träumen by Susanna Leonard, tõlge Kersti Kaljuvee (2021) T, RR Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/59347772-madame-curie-ja-unistuse-j-ud 

Pariis 1891. Juba lapsena unistas Marie sellest, et saaks oma Venemaa okupatsiooni all ägavalt Poola kodumaalt minema pääseda. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem see unistus täitub: Mariele avaneb võimalus õppida Sorbonne’i ülikoolis. Selle eest pidi ta kõvasti võitlema, sest naist ei nähta teaduse maailmas just meelsasti. Kuid Marie teadis, mida ta tahab. Hoolimata tagakiusamistest tormab ta ülepeakaela uurimistöösse – ja ellu. Kui ta kohtab sarmikat füüsikut Pierre Curie’d, on tema õnn täiuslik. Pierre’ist saab tema suur armastus, armastus, mis otsib omasugust. Pierre’iga koos saavutab ta pöördelise tähtsusega edu. Kuid hind selle eest on kõrge, ja Marie ei aima, millised traagilised saatuselöögid elul talle veel varuks on.

Teadlane, mässaja, armastaja – lugu ainulaadsest naisest, kes muutis maailma.

Biography, History

See polnud kohe üldse see lugu mida ma oodanud oleks. Ma ootasin lugu teadmistehuvilisest noorest neiust, kes teeb läbi rasked katsumused, et jõuda sinnani, et teda tunnustatakse tema panuse eest teaduse arendamisesse. Jah ma tean, et selle kõige taga oli ta ikkagi naine, kuid see kuidas teda oli kujutatud, häiris mind tõsiselt. Ilmselgelt on soovinud autor teda rohkem inimlikuna kujutada, kuid kas selleks oli vaja temast tõesti teha armunud teismeliste musternäidist, see ei sobi minu ettekujutuses mitte üks raas selle inimesega, kelle kohta ma olen näinud mitmeid dokumentaale ja lugenud artikleid ja tutvustusi. Samas, ta tütar on selle raamatu heaks kiitnud. 

Et siis, jah, siin on oma head ja huvitavad küljed, aga see liigne emotsionaalsus ja keskendumine armastusele oli minu jaoks väga vale. Isegi kui lugeda raamatu lõpus lühikokkuvõtet autori ja tema laste elust, ei kuma sealt mitte kuidagi läbi, et tegu oli sellise naisega nagu teda raamatus kujutatakse, vaid ta oli ikkagi range ja sihikindla teadlasega.

Ju see pole siis minu sari.

Ema võtab kassi

Raamat: Ema võtab kassi by Eva Roos (2023) V, RR, A Hinne: B- Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/202703899-ema-v-tab-kassi 

"Ema võtab kassi" on ühe perekonna kassivõtmise lugu, nähtuna ema pilgu läbi. Prooton on pere esimene kass ja nemad on kassipoja esimesed inimesed, mistõttu on mõlemal poolel ees rida üllatusi, ootamatusi ning jaburaid olukordi, mille ainus ravi on veel üks portsjon absurdi. Kassi ümber keerlevasse lõbusasse mürglisse on poetatud huvitavaid fakte kassidest. Maha ei salata kõikmõeldavaid probleeme lemmiku pidamisel, et oleks lihtsam mõista, miks vanemad nii sageli kodulooma võtmise vastu on ning milline vastutus koduloomaga kaasneb. Rinda pistetakse ka tõeliselt raskete küsimustega nagu: milline on parim kassiliiv, kassitoit, mänguasi, ronimispuu, pesa? Ning kas kassi on üleüldse võimalik dresseerida?

Ka huumoriga ei koonerdata!

Children, Humor

See lõbus lasteraamat oli minu jaoks rohkem nagu läbi huumori kirjutatud käsiraamat sellest kuidas kassi võtta, millega peavad tulevased teenindajad arvestama, kui nad lasevad oma koju mitte uue pereliikme vaid jumaliku olevuse, keda tuleb teenindada ja kummardada kui sa ei taha, et sinu kodust  saab üks suur kassi liivakast ja kratsimispost. :) 

On õigeid põhjusi ja valesid põhjusi, miks kass võtta ja naabri kassile koha kätte näitamiseks pole sugugi õige põhjus. Tõsi on ka see, et vaid selle pärast ei tasu kassi võtta, et kassipojad on nii nunnud ja lapsed vaatavad neid ja sind suurte silmadega ja paluvad nii armsasti. Pehmed ja nunnud kassid kasvavad suurteks ja ülbeteks despootideks. :) 

Et siis jah, kui teie lapsed on hakanud rääkima, et nad tahavad neljajalgset kodulooma, lugege neile seda raamatut ja saatke nad iga ilmaga hommikul kell kuus jalutusringile ja vaadake, kas nad veel tahavad looma saada, sest kui seda kohe paika ei panda, võtate te looma tegelikult endale, mitte neile, seega on kogu vastutus teil. :)

Abieluportree

Raamat: The Marriage Portrait by Maggie O’Farrell, tõlge Ivika Arumäe (2023) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/199853308-abieluportree 

Terane silmapaar raamatu kaanel kuulub Lucrezia de’ Medicile. Ta oli Toscana suurhertsogi Cosimo I tütar ning anti lapseohtu tüdrukuna naiseks Ferrara hertsogile Alfonso II d’Estele. Juba 16-aastaselt oli ta surnud – ametlik diagnoos tuberkuloos, kuid jutud käisid ka mürgitamisest. 16. sajandil võis selliseid asju juhtuda. Ega muud me Lucrezia kohta ei teagi. See on tõeline ajalugu, siit algab aga kirjaniku haarav ja fantaasiaküllane lugu. Hetkest sünges üksildases fortezza’s, mil Lucrezia taipab: ta kavatseb mu tappa. Sest vastuolulist ja manipuleerivat Alfonsot painab tungiv vajadus saada järglane, et päästa oma suguvõsa hääbumisest, et säilitada oma riik. Kõige selle eest paneb ta aga vastutama ainult oma noore naise … Sellest siis ka kasvav pinge, ärevus ja ohutunne.

Kuigi päris Lucreziat varjab tundmatuse loor, on kirjanik andnud talle mõtted, tunded ja anded, andnud elu – igas mõttes. Loeme ta lapsepõlvest Firenze kuulsas Palazzo Vecchios, liigutavast kohtumisest tiigriga isa loomaaias, poseerimisest (ilmselt olematu) abieluportree jaoks, õõvastavast vägivallateost Ferrara castello’s … Kõik raamatu tegelased ei ole ajaloolised; mitteajaloolistest on eriti sümpaatsed lapsehoidja Sofia ning Lucrezia piimaõde Emilia, kellel on eriline osa ta elus.

History, Fiction

Maggie O'Farrell on varemgi tõestanud, et ta suudab luua väiksest ajaloolisest infokillust suure kaasakiskuva loo ja seda on ta suutnud ka selle raamatuga.

Lucrezia de Medici kohta pole palju infot, kuid O’Farrell on andnud talle lapsepõlve ja neiupõlve, kaotused, peredraamad ja julguse enda rada käia.

See on o’farrellilikult rahulikult kulgev lugu, mis algab Lucrezia eostamisega keset tormi, seega ei usu keegi, et selle lapse elu rahulik saab olema. Tema lapsepõlv on rahulik ja õnnelik, isegi siis kui see on piiratud. Ta kogeb esimest kiindumust, kui tal avaneb erakordne võimalus näha isale kaugelt indiast saadetud tiigrit. See on emotsionaalne hetk nii Lucreziale kui ka lugejale. Kuid kiindumusi tuleb teisigi. 

Lucrezia elab ajal kus ükski neiu pole oma saatuse sepp, tal on selleks vanemad, kes tema tuleviku paika panevad. Iseenesest polegi see tema jaoks probleem, kui ta vaid ei oleks asendus auhind, kui ta vanem õde haigestub ja sureb.

Ta tulevane pole ahne mees, ta on nõus ootama, kuni Lucrezia natuke vanemaks saab. Seega läheb aastaid kui ta lõpuks abielluma peab (kuid miks peab ta kandma õe pulmakleiti, miks ei võiks nad talle ta enda oma õmmelda) ja ta on õnnelik, ta saab näha lõpuks rohkem maailma kui see müüriga ümbritsetud maja, kus tema elu seni on möödunud. Ja esialgu tundubki, et teda ootab ees unistuste elu, kuid siis … Ja siis saadetakse kunstnik temast pilti maalima ja …

See lugu ei lõppe üldsegi mitte nii nagu arvata võiks, kuid see lõpp on tegelikult nii selle loo vääriline. Võib olla, et alguses on raske looga kaasa minna, kuid kui juba kord lugu voolama hakkab, siis loeb ühe hooga lõpuni. Täielik lugemise nauding.

North Is the Night

Raamat: North Is the Night (The Tuonela Duet #1) by Emily Rath (2024) Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/222704938-north-is-the-night 

Kaks julget neidu trotsivad jumalaid ja moraalinorme, elavaid ja surnuid.

Soome põlislaanes hulguvad peale huntide ringi ka muud tumedad jõud. Siiri ja Aina jaoks on suve kustuv valgus kui ettekuulutus ebameeldivatest muutustest. Maamaiad Rootslased tungivad üha kaugemale põhja, rikkudes rahu; fanaatilised kristlikud papid teevad maha iidseid kombeid ja noored naised on hakanud kaduma.

Siiri vannub, et kaitseb Ainat ohtude eest. Kuid isegi Siiri ei suuda peatada surma jumalannat, kui too ta sõpra tuonelasse tirib. Siiri suundub ohte trotsides põhja, et leida legendide suurimat shamani, ainust inimest, kes on käinud surma vallas ja sealt elusalt tagasi tulnud.

Tuenelas muudab õel nõidkuninganna iga Aina ärkveloleku hetke elavaks õudusunenäoks. Kuid tema poolt on kaastunne ja nutikus, seega saab Aina teada, miks ta rööviti: allmaailma kuningal on temaga omad plaanid. Et koju tagasi saada, peab Aina oma südame panti panema - samal ajal teeb Siiri plaane, kuidas päästa see naine, keda ta kõige enam armastab.

Fantasy, Romance, Mythology

Ma võtsin selle raamatu kuulamiseks, kuna see on kirjutatud soome mütoloogia põhjal. Ma oleks pidanud seda lugema, mitte kuulama, sest kuulamist rikkus lugeja soome sõnade hääldus. Aga see selleks.’

Tegelikult on see päris andekas vanade müütide kasutamine. Jah, vahepeal läheb lugu liialt poliitkorrektseks ja tänapäevaseks, kuid hea mõte selle kõige taga on.

Et siis kaks neidu, kes elavad oma igapäeva elu koos oma sugulastega ja hõimlastega, räägivad tulevatest abieludest ja talveks varude kogumisest … ja siis krabatakse ühest neist kinni ja hakatakse allmaailma kiskuma. Olukord muutub, kui see teine, nõrgim neist kahest, saab oma sõbranna haardest lahti ja loovutab tema asemel hoopis oma elu. Ja nii Aina allmaailma kaduski. Kuid Siiri ei lepi sellega. Tema oleks pidanud olema see kes röövitakse, temal on jõudu ja oskusi, et ellu jääda.

Seega võtabki Siiri oma varustuse ja läheb uurima võimalust allmaailma pääsemiseks. Ühel hetkel ühineb temaga põhjapõder, kelle ta huntide käest päästis ja neid aitab ka karu, kelle nad lõksust välja aitasid. Nagu muinasjuttudes ikka, aita teisi ja aidatakse sind. Lõpuks ta jõuabki Väinämöise juurde, keda pole juba ammu keegi leidnud.

Samal ajal on Aina täielikus segaduses - teda toidetakse ühe ampsu kaupa, teda riietatakse kulda ja karda, ta kohtub teiste vangidega, neile korraldatakse julmi “Näljamänge”. Kui Aina saab lõpuks allmaailma kuninga jutule, on ta valmis end ohverdama, et päästa teised tüdrukud ja sedasi ka Siiri.

Kuid Siiri on kogunud Väinämöise tarkusi ja end läbi tule ja rasva ja valu allmaailma surunud ning ta leiab ka Aina, kuid see kokkusaamine pole sugugi see, mida ta lootis. 

Siiri läks päästma piinlevat Ainat, kuid Aina oli valinud elu, mis täidab kõik tema senised unistused. Siiri ei suuda leppida sellega, et Aina on muutunud, kuid samas ta ei tunnista endale, et ta ka ise pole enam sugugi mitte see Siiri, kes kunagi teekonda allmaailma alustas.

Eks see lugu meenutab ka üht teist allmaailmaga seotud müüti, kuid samas on see ka põhjala müüt, millele on lisatud rohkesti kaasaegset kultuuri. Päris hea fantaasia, kuid jah, kui te olete eesti/soome keele valdaja, siis ärge kuulake seda audioraamatuna, sest poole ajast saate mõistatada, mis sõna see ometigi tegelikult on mida nad inglise keeles püüavad lugeda. :)

Külmutatud inimesed

Raamat: The Frozen People (Ali Dawson #1) by Elly Griffiths (2025) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/209207517-the-frozen-people 

Aegunud juhtumeid on palju kergem lahendada, kui sa saad ajas tagasi minna, leida uusi tõendeid - kuid see pole sugugi nii kerge, kui sa peaksid kinni jääma üheksateistkümnendasse sajandisse.

Ali Dawson ja tema kolleegid aegunud juhtumite üksuses uurivad kuritegusid, mis on nii vanad, et neid võib külmunuks pidada - või niiviisi naljatavad nad omakeski. Ali töö tundub olevat sama kerge kui töötada tavalises kontoris, kuid mida tema sõbrad - ja ka tema armastatud poeg - ei tea, on see, et tal pole tavaline kontoritöö: ta rändavab ajas tagasi, et leida asitõendeid.

Seni on Ali reisinud vaid lähiminevikku, seega on ta üllatunud, kui tal palutakse uurida mõrva, mis toimus aastal 1850. Mõrvas on süüdi mõistetud kunsti ja antiiki koguv aristrokraat, kurikuulsa grupi “Kollektorid” liige. Ali saabud Victoria ajastusse, jääkülma Londonisse ja leiab veel ühe surnukeha ning rohkem küsimusi vastuseid. 

Mida rohkem aega läheb, mässib Ali end üha enam saladustesse ning ohud varitsevad teda iga nurga taga. Peagi mõistab ta, et on minevikus kinni, ega saa kuidagi tagasi oma armastatud poja Finni juurde, kes püüab olevikus lahti rabeleda talle esitatud süüdistustest.

Kas need kaks juhtumit võivad olla seotud? Võituses läbi ja aja kiuste peab Ali leidma lahenduse enne kui on liiga hilja.

Mystery, History, Crime, Fantasy, Time Travel

Kui te olete varem Elly Griffithsi nime kuulnud, siis ilmselt seoses dr Ruth Galloway juhtumitega, et siis muhekrimi raamatutega. Lisaks sellele on tal ka veel teine muhekrimi sari, kus Harbinder Kaur lahendab juhtumeid mis on tihedalt seotud kirjanduse ja kirjanikega. Kuid see uus, alles algav sari on hoopis teisest puust, seega ei tasu siit kohe kindlasti otsida seda Griffithsit, mida Galloway raamatud on teile seni pakkunud. Griffiths on oma mitmekülgsust juba näidanud, seega ärge otsige tuttavat, vaid nautige midagi täiesti uut.

“Külmunud inimesed” on omapärane segu ajaloolisest põnevikust, kus on ajarändamist ja tehnilist fantaasiat. Ali, politsei eriüksuses töötav üksikema lahendab juhtumeid, mida ei saa lahendada traditsioonilistel meetoditel. Teada ju on, et tunnistajate ütlused pole kunagi täielikult usaldusväärsed nagu ka mängib nende mälu neile pärast šokeerivat kogemust trikke, ning tunnistajaid on kerge mõjutada mäletama seda mida on vaja. Seega ongi vaja mingit võimalust, et mõjutamatu kõrvalseisja saaks jälgida “reaalajas”, mis tegelikult toimus. 

Ali ülemus on leidnud sellise ajalõhe või siis “värava”, kust saab tagasi minna ja tagasi tulla, ilma ajaliinil midagi muutmata. Seni on piirdutud lähiminevikuga, sest seda on kergem kontrollida, selle kohta on rohkem infot. Kuid kui eriüksuse lauale saadetakse juhtum, mis on ikka juba väga ammu toimunud, tekib sellega mitmeid probleeme: kes peaks minema, kuhu täpselt peaks ta “astuma”, kui palju peab mineja end muutma, millega peaks ta arvestama seal olles, kui pikka aega on tal vaja, et ta näeks seda hetke, mis neile on antud juhtumi puhul tähtis. Palju muutuvaid faktoreid, seega palju võimalusi, et midagi võiks valesti minna.

Kuid Ali on asjast huvitatud, seega võtab ta ette enesemuutmise - kahekümne esimese sajandi särtsakast naisest saab üheksateistkümnenda sajandi hall hiireke. Ta “astub” ettenähtud kohta, märgistab selle, uurib talle esitatud ülesannet, läheb tagasi saabumise kohta … kuid värav ei avane.

Samas kui Ali on kinni Victoria ajastus, hakkab tänases päevas ta poeg muretsema, et ta pole ammu emast midagi kuulnud. Ja mida teeb politsei? Nagu arvata võibki, süüdistavad nad inimese kadumises tema kõige lähedasemat. Seega peavad Ali kolleegid leidma võimaluse, kuidas teda tagasi tuua, enne kui halenaljakas olukord muutub ohtlikuks.

Aga ega Ali ei seisa siis lihtsalt oodates “värava” juures. Jah, ta käib seal iga päev kindlal kellaajal, kuid muu aja veedab ta uurides täpsemalt, mis on selle külmunud kuriteo taga, kes on need “Kollektorid”, mida ta peaks tegama, kui ta ei saagi tagasi tulla, tegevusetult ta igatahes ei istu.

Ja see kõik on alles algus. See sissejuhatus uude sarja on vägagi kaasakiskuv lugu. Kuna siin on koos kriminaalne põnevik, ajarändmaine ning ajalugu, siis need kolm moodustavad vägagi nauditava loo, milles on potentsiaali kasvada suurepäraseks sarjaks. Seda võiks iseloomustada umbes nii, et võtke “Võõramaalase” sari, eemaldage armastuslugu, tooge tegevus Londonisse sajandi võrra meile lähemale ja  ja lisage kriminaalne juhtum. Siin on põnevust, huumorit, ootamatust. Mõnus lugemine.