Vandemere

Raamat: Vandemere by Kimberley D. Tait (2023)  Hinne: C Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/199271075-vandemere 

Maagia pole ainus, mille ta on pärinud!

Rändtsirkuse trikiratsur, seitsmeteistkümneaastane Vandemere (Vandy) Petruska, on lõksus kahe maailma vahel. Vandy Davidsonina elab ta elu mille jättis talle isa, kes ta hülgas, esinedes tsirkuseareenil oma armastatud hobuste seljas. Kuid ta on ka oma rumeenia ema poeg. Vandy Petruskana püüab ta eitada ema kingitud tarokaartide maagiat. Kuid maagi võim tema üle kasvab, seda enam saab ta aru, et halb õnn tema elus pole juhus. Kui tema rumeenia esivanemad trikihobuse seljas Ameerikasse immigreerusid, tõid nad endaga kaasa midagi. Midagi kurja. Nüüd ründab see kurjus teda ja Vandy peab õppima oma ema maagiat aktsepteerima, kui ta tahab kunagi alistada olendi, kes on ta surmale märgistanud.

1930. aastate Ameerika edelaosa karmi ja halastamatu maastiku taustal aset leidev „Vandemere“ on lüüriline täiskasvanuks saamise lugu, mis põimib noore mehe teekonda meheks saamise suunas maagilise realismiga.

Fantasy, Historical Fiction

See on esimene osa sarjast ja sisututvustuse järgi peaks see olema täiskasvanuks saamise lugu ja maagia lugu. Kuid mul on selline tunne, et mina kuulasin küll hoopis teist raamatut.

See mida mina kuulasin, see oli nagu üks lõputu sissejuhatus millessegi millest ma isegi aru ei saanud. Jah, Vandy reisib rändtsirkusega ja teeb imelisi trikke hobuste seljas ja teised tsirkuses kas armastavad teda või vihkavad, sest ta on ju pooleldi mustlane ja neid ei kiputa usaldama, eriti kui ta kipud kogema musti auke, kus ta olevat teinud asju, mida ta ei mäleta. 

Üks tõsiselt segane lugu. Võibolla peaks seda lugema, mitte kuulama aga mina kuulasin ja …

Väike kohvik Kopenhaagenis

Raamat: The Little Café in Copenhagen (Romantic Escapes #1) Julie Caplin, Piret Lemetti (2024) ER, RR, A Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/209740241-v-ike-kohvik-kopenhaagenis 

Armastuslugu, mis viib tegelased tempokast Londonist idüllilisse Kopenhaagenisse. Sümpaatsed tegelaskujud, südamlik huumor ja kirev kohalik koloriit - ideaalne raamat, mille kaante vahele argipäevast pageda! Tere tulemast väiksesse kohvikusse Kopenhaagenis, kus õhus hõljub kaneelilõhn ja kuum šokolaad sametiselt kurku paitab.

Reklaamiagent Kate Sinclair elab Londonis elu, mida arvab end alati olevat tahtnud elada: edu, glamuur ja võluv kallim. Hetkeni, mil nimetatud kallim talle noa selga lööb ja edutatakse kohale, kuhu oli kandideerinud Kate.

Kõigele lisaks ootab teda ees tööreis Kopenhaagenisse, kaasas kuus ettenägematu käitumisega ajakirjanikku. Taanlasest ärimees Lars avab Londonis peagi uue kaubamaja ja soovib neile tutvustada veidrat nähtust nimega hygge.

Kate on juba ette skeptiline, kuid täiesti teistsugune elustiil ja mõttemaailm, millega ta Kopenhaagenis kokku puutub, tekitab temas järjest enam tunnet, et ta on siiani asjadest täiesti valesti aru saanud. Ja muidugi on reisil olevate ajakirjanike hulgas Ben: kõige tõredam, ärritavam ja vastupandamatum mees, keda Kate iial kohanud.

Romance, Travel

See on siis Julie Caplini esimene romantiline reisiraamat, mis on täis hõrgutavaid küpsetisi, tugevaid, kuid hetkel segaduses kangelannasid ja mehi, kes ajavad vihale või segadusse või tekitavad tundeid, mis löövad üle pea kokku või näitavad millest neiud seni on ilma jäänud.

Selles osas toimub tegevus Kopenhaagenis. Olen kuulnud, et need, kes on seal käinud, tunnevad linna lugedes ära ja neile meenuvad ka need küpsetised, mis raamatus nii tähtsal kohal on. See pole raamat mida saaks pikalt lugeda, ilma et vahepeal midagi magusat ei näksiks :).

Armas lugu, milles on huumorit ja romantikat ja ennekõike eneseleidmist. Kiire lugemine, mis annab mõnusa positiivse surtsaka tavalisse argipäeva.

Dirty Diana

Raamat: Dirty Diana (Dirty Diana#1) Jen Besser, Shana Feste (2024) Hinne: A Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/209455855-dirty-diana  Diana Woodil on töö, mis talle meeldib, ja abikaasa Oliver, keda ta armastab. Koos on neil tütar, keda nad jumaldavad. Tema ja Oliver veedavad nii palju aega koos, et nad isegi sõidavad autoga samasse kontorisse tööle. Neid seob abielu armastus, mis pole küll päris sama, mis päris armastus, aga see on okei.

Või kas ikka on? Kas kõik on piisavalt hea?

Diana ja Oliver pole kuid seksinud ning nende intiimsus tundub pigem mälestuse kui reaalsusena. Diana hubane elu Dallases Texases on muutunud üha piiravamaks. Ta on rahutu ja kaugeneb Oliverist iga päevaga.

Reis vana sõbra juurde Santa Fesse paneb Diana meenutama naist, kes oli varem edasipürgiv kunstnik; keegi, kes oli pühendunud loovusele, spontaansusele ja sensuaalsusele. Oma minevikus – eriti koos Jasperiga, särava fotograafiga, kellega tal oli kunagi unustamatu armusuhe – lasi Diana endal fantaseerida, lasi oma kehal teed juhtida. Ta oli täiesti... elus.

Dallasesse naastes otsustab Diana taasavastada selle sügavalt tundva naise, kes ta kunagi oli. Ta hakkab intervjueerima teisi naisi, maalides nende portreesid samal ajal, kui nad räägivad. Ta julgustab neid andma häält oma salajastele soovidele, jäädvustades samal ajal nende sügavaimad ja isiklikuimad fantaasiad. 

Aga kas Dianal on võimalik taastada oma sensuaalsem mina ja säilitada abielu, millele ta oli pühendunud? Mis siis, kui soovidega kaasa minemine tähendab selle turvalise elu lõpetamist, mida ta on nii hoolikalt loonud?

Romance

Kui raamatu pealkiri on sinu enda nimi, siis tuleb ju raamatut ka lugeda, mis sellest, et esimene mõte, mis selle pealkirjaga tuleb on Michael Jacksoni laul. See oli üks omamoodi aga vägagi meeldejääv lugemine.

“Dirty Diana” pole kuidagi seotud selle lauluga, mida ma mainisin, see oli peategelase kunstniku nimi, kui ta oli noor, fantaasiaid täis kunstnik, kes oma diplomitööks intervjueeris naisi, lastes neil rääkida nende kõige meeldejäävamast seksuaalsest kogemusest või üheöö suhtest. Kui pildid olid valmis, tegi ta neist raamatu ja see müüs suhteliselt hästi, kuid mitte piisavalt, et ta oleks saanud ainult kunstile pühenduda. Õhtuti töötas ta baaris ja päeval oli praktikal teise kunstniku juures ja nii kohtus ta fotograafiga, kes muutis ta maailma.

Kui ta oma endisest elust lahkus, sattus ta kokku oma tulevase abikaasaga, kes pakkus talle turvalisust, stabiilsust ja võimalust kaugeneda nendest suurtest tunnetest, mis tal üle pea kokku olid löönud.

Nüüd, aastaid hiljem, kui ta noorusaja sõber/mentor/suurim fänn sureb, tõmmatakse ta tagasi sinna maailma. Talle meenub, et ta sõber oli talle soovitanud end mitte kaotada ja ta adub, et tegelikult ta ongi end kaotanud.

Koju naastes püüab ta leida seda neiut, kes ta kunagi oli, kuulab taas neid intervjuusid, mida ta lindistas ja hakkab uusi lindistama ning taas maalima, kuid inimesed tema ümber pole nii mõistvad. Ta abikaasa pole nii mõistev ja turvaline, stabiilne elu laguneb.

Selles raamatus on kõike täpselt piisavalt - siin on eneseleidmist, on arutlust naiseks olemise teemal, on ühiskonna kitsarinnalisuse näiteid, on kadedust ja ennekõike on siis ilusat sensuaalsust. Kuigi need “intervjuud” võivad olla üsna üksikasjalikud, on nad siiski suurepäraselt kirjutatud. Sellel lool on väga hea mõte ja ma usun, et iga lugeja leiab enda jaoks siit just selle mõtte, mida tal vaja on.

Nüüd ei jää muud, kui järgmine osa ette võtta.

Mõnikord ma valetan

Raamat: Sometimes I Lie by Alice Feeney (2017)  Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48638317-m-nikord-ma-valetan 

Minu nimi on Amber Reynolds. On kolm asja, mida peaksite minu kohta teadma:

1. Ma olen koomas.

2. Minu abikaasa ei armasta mind enam.

3. Mõnikord ma valetan.

Amber ärkab haiglas. Ta ei saa liikuda. Ta ei saa rääkida. Ta ei saa avada silmi. Ta kuuleb kõiki inimesi enda ümber, ent neil pole sellest aimugi. Amber ei mäleta, mis juhtus, kuid kahtlustab, et tema abikaasa on asjaga kuidagi seotud. Vaheldumisi naise halvatud oleviku, õnnetuse-eelse nädala ning kahekümne aasta taguste lapsepõlvepäevikute kaudu küsib see kaasahaarav psühholoogiline põnevik: kas miski saab tõesti olla vale, kui usud, et see on tõsi?

Thriller, Mystery

Olen varasemalt lugenud Feeney uusimat raamatut “Beautiful Ugly” ja seega olid mul ootused sellele raamatule kõrged, kuid see on siiski autori debüütromaan.

Jah, see lugu on mõnusalt üles ehitatud, liikudes toimunu ja oleviku vahel. Mida kaugemale lugu läheb, seda enam tuleb välja, et miski selles loos pole juhuslik, kõigel on põhjus, isegi kui see põhjus on kauges minevikus ja osalised ei pruugigi olnut mäletada, kuid mis siis kui nad mäletavad ja on väga head näitlejad.

Täpselt selline psühholoogiline põnevik, mis sunnib lugejat lugu väga tähelepanelikult jälgima või võib mõni pisike kuid tähtis asi lihtsalt muu info vahele ära kaduda. 

Kui võrrelda neid kahte raamatut, Feeney esimest ja viimast - areng on suur ja nüüd tuleb ka vahepealsed läbi lugeda, eriti kuna “Igaühel oma tõde” on saamas telesarjaks.