Hinne: A
Locke ja tema ustav varguste kaaslane Jean on
hakkama saanud oma karjääri suurima vargusega, ning on saanud põgenema üsnagi korraliku
varandusega. Kuid maksma peab selle varguse eest Locke keha. Teda on mürgitanud
üks ta ammune vaenlane, ning pole tal teha muud kui aeglaselt surra. Ei ükski
apteeker ega ka alkeemik ei oska teda aidata. Kuid siiski, just siis kui lõpp
on juba käega katsuda, pakub salapärane Pärismaag Lockele võimalust kas teda
päästa – või siis ta elu lõpetada.
Maagide poliitiline valimine on tulemas, ning
osapooled vajavad etturit. Kui Locke nõustub etturi rolli astuma, puhastatakse
ta keha maagia abil mürgist – kuigi see protsess saab olema sedavõrd piinav, et
ta võib selle käigus soovida hoopis surma. Locke on küll pakkumise vastu, kuid
kaks asja panevad ta siiski ümber mõtlema: Jeani kaasamine - ning Pärismaag mainib naist Locke
minevikust … Sabethat. Tema elu armastust. Tema võrdväärset nii oskustes kui
mõistuses. Ning nüüd ta suurimat vastast.
Locke langes Sabetha võrku esimesest silmapilgust,
kui ta oli veel vaid verinoor orb ning vargaõpilane. Kuid peale tormilist
kurameerimist kadus Sabetha ta elust. Nüüd kohtuvad nad taas ning taas on nende
soovid konfliktis. Locke on silmitsi seatud võrdse vastasega nii armastuses kui
ka kelmuses, ning tal tuleb valida, kas võidelda Sabethaga – või võrgutada
teda. See on otsus millest sõltub nende mõlemi elu.
Romance, Criminal mystery, Science Fiction Fantasy
The Republic of Thieves näol on tegemist ühe väga väga huvitava
raamatuga. Selle sarja kaks esimest raamatut on The Lies of Locke Lamora ja Red Seas Under Red Skies. Ma pole neid kahte esimest veel lugenud, kuid nüüdseks on nad mul juba MUST READ nimekirjas.
Kolmanda raamatu lugu on mitmekihiline, salapärane ja keerukas ning vahel ka
arusaamatu, kuid kui rasketest kohtadest üle saada, on see üks väga hea raamat.
Siin on üheskoos mitu lugu – lugu valimistest (praegu), lugu noortest
varastest (minevik), lugu noorte varaste näidendist (minevik), lugu maagide
mahhinatsioonidest (praegu). Nagu ma juba ütlesin, see kõik on üks keerukas ja
salapärane lugu täis pöördeid ja käändeid ja üllatusi.
Ma olin umbes poole peale raamatuga jõudnud kui ma olin peaaegu valmis
raamatut käest panema. Põhjus polnud mitte selles, et lugu oleks halb olnud,
otse vastupidi, väga huvitav oli, kuid ma hakkasin kartma, kartma seda et mulle
ei pruugi loo lõpp meeldida. Tegelikult mitte ainult lõpp vaid kõik see mis
vahepeal veel tulla võib. See on selline raamat, kus ei saa sugugi kindel olla, et raamatu lõpuks peategelased veel elus on.
Raamatu peategelased Locke ja Jean olid väga hästi kirjutatud, nagu ka
enamus teised tegelased minevikust ja olevikust. Ainus kes mulle kohe üldse ei
meeldinud oli Sabetha. Ma saan aru, et ta oli väga tähtis kogu selles loos,
kuid mind tõsiselt häirima hakkas, oli see, et Sabetha tegelaskujusse oli kokku
kirjutatud kõik naiste halvimad omadused – tujukas, pirtsakas, valiv, valmis
hammustama enne kui talle on põhjust antud, otsib vigu sealt kus neid pole,
otsustamatu – tõsiselt, temaga oli pidavalt selline sammuke edasi, kaks tagasi
suhtlemine, sest iga sõna või tegu võis Locke
taas tagasi põrgusse saata, sest Sabetha luges tema sõnadest või
tegudest välja alati täpselt vastupidist. Kuigi Sabethat tutvustatakse meile
juba siis kui ta on vaid 10 aastane, kuid ta käitub täpselt sama lapsikult ja
pubekalikult ka siis kui tal vanust juba üle 30'ne.
Aga kui võtta seda Sabetha tegelast kui paratamatust, siis on tegu ühe äga hea raamatuga, mida saab lugeda ka väga hästi ilma et oleks eelnevalt kahte esimest lugu lugenud, kuid peale lugemist tekib kindlasti tahtmine lugeda kahte eelmist. Miks ma üldse alustasin kolmandast raamatust – taas kord üks Netgalley suurepärane leid.
See raamat on ka Goodreadsi 2013 aasta parimate raamatute nominentide
seas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar