The Wolves of Midwinter

Raamat: The Wolwes of Midwinter (The Wolf Gift Chronicles #2) by Anne Rice (2013)
Hinne: A
Kuna ma lugesin selle sarja esimese osa eelmise aasta lõpus, siis ma alustan esiteks esimese raamatu tutvustusega ja siis liigun edasi selle praegu loetud raamatu juurde.
Lühikokkuvõte:  https://www.goodreads.com/series/103659-the-wolf-gift-chronicles

The Wolf Gift

Aeg, tänapäev.

Koht, metsik põhja California rannikuala. Kalju kõrgel Vaikse ookeani kohal. Suursugune mõis täis ahvatlevat ajalugu, kõrge sekvoiametsa taustal.

San Francisco Observeri noor ajakirjanik on saadetud lugu tegema … Vanem naine võtab ta vastu oma suursuguses ning ajaloolises perekonna häärberis, millest ajakirjanik peab loo kirjutama ning mille naine peab kiiresti maha müüma … Kahe väga erineva inimese uskumatu kohtumine … Idülliline öö – öö mis katkeb uskumatult kohutaval moel … Noormeest rünnatakse seletamatult – hammustatakse – eluka poolt, keda ta ei näe pimeduses täpselt … See vägivaldne juhtum lükkab liikuma kohutavad kuid samas ahvatlevad muutused noormehes, kes kogeb korraga nii ekstaasi kui ka õudust, häbi selle pärast kelleks ta muutub ning hirmu selle pärast kelleks – milleks – ta muutub, ning peagi kogub ta täielikult hundi kingituse põnevust.

Noormees püüab vastu panna sellele paradoksaalsele mõnule ning külgetõmbele, mida pakub hundiks olemise metsikus ning sellega kaasneva jõu ning (üllatavalt) hea tegemise võimaluse rahuldusele. Ta on tekitanud meedia huvi oma imeliku ning ohtliku pääsemisega ning samas otsitakse teda ka taga kui „Hunt Meest, politsei, meedia ning teadlaste poolt (tema DNA proovid võivad paljastada ta topelt isiksuse) … Kui ta aga leiab oma uue ning kõikehõlmava armastuse, tabavad teda küsimused, mis paiskavad ta veelgi sügavamale uue maailma mõistatustesse: küsimused nagu kuidas ja miks ta sai sellise kingituse; kust on selline kingitus pärit ning miks tunneb ta tõmmet teha oma uute oskustega head; mõistmine, et temasuguseid võib olla ka teisi ning nad võivad teda jälgida – kaitsjad kes on eksisteerinud juba ammustest aegadest ning nende valdustes võivad olla iidsed saladused ning alkeemilised teadmised. Samas otsib ta lunastus oma hingele, mis on piinatud ta uute võimete ahvatlustest ning ta mõtted on täis võimalusi, mida ta uus elu talle pakkuda võiks kui ta võtab täielikult omaks nii hundi kui ka mehe.

The Wolves of Midwinter

Hundi kingi lugu jätkub …

Lugu algab külmal ja hallil maastikul. On detsembri algus. Nideck Pointi ahjudes põlevad puud. On jõulud. Ruben Goldingi jaoks, kes on täielikult omaks võtnud hundi kingi ning on Morphenkinderite armastava hoolituse all, lubab see Jõul tulla eriline … ning peagi saab ta ka teada, et Morphenkinderitel on omad rituaalid, ning nad tähistavad ka talve keskpaiga festivali Nidecki metsas.

Suursuguse häärberi varjudest tuleb aga esile üks vaim – piinatud, anuv, kes ei saa rääkida, kuid ta saab emmata igatsuse ning meeleheitliku kiindumusega … Ruben on hõivatud nii kiindumuse kui igatsusega selle spektraalse olendi suhtes, ja ka Nidecki linna toimuvate jõuluettevalmistustega. Kõige selle käigus tulevad ilmsiks uskumatud saladused, saladused mis paljastavad imeliku vaimude teispoolsuse – sajandeid vana teispoolsuse, kus ka vaimudel on oma fantastiline minevik ning tumedad, maagilised võimed …

Paranormal, Mystery, Christmas

Kes teist ei teaks Anne Rice’t? Noh kui te ka arvate, et te ei tea Anne Rice’t siis kui öelda, et tema on kirjutanud Interviu Vampiiriga … siis te ju teate Anne Rice’t, sest kes seda filmi siis ei teaks. Ok, film ja raamat pole üks ja sama, kuid ikkagi, nime te ju vähemalt teate, kui te ka ei tea milline on Rice kirjutamise stiil. Aga milline siis on Rice kirjutamise stiil, mida filmist ei näe – Louis (filmis Brad Pitt) oli raamatus üks lõpmatuseni hädaldav ja süütundesse uppuv tegelane, mis filmist sugugi sedasi välja ei tule. Kuid raamat oli igatahes parem ja huvitavam. Kuid nüüd lõpetagem selle vana raamatu ja filmi arvustus ning suundugem taas ta uue sarja juurde.

Nagu juba öeldud lugesin ma esimest raamatut juba eelmine aasta ja see oli üks vägagi hea raamat. Lugu on täis põnevust ja üllatusi. Selle sarja uus libahundi müüt on väga huvitav ja kaasahaarav. Ja nagu ikka, kui tegevus toimub San Franciscos ja seal ümbruses siis on raske mind raamatust eemale saada. The Wolf Gift oli üks väga tugev ja kaasahaarav raamat.

Sarja teine raamat The Wolves of Midwinter on millegi pärast liigitatud paljudel õuduskirjanduseks, isegi Goodreadsi aastaraamatu valimisel on ta õudusraamatute kategoorias. Ma ei mõista küll, mis siin raamatus õudset on, aga ju on teised lugejad nõrganärvilisemad kui mina, kuid isegi siis … õuduslood on sellised raamatud nagu Cujo või Amityville Horror või siis Kesköö on üksildane paik, kuid The Wolves of Midwinter on üks korralik Paranormaalne Jõululugu.

Ühesõnaga kui esimene raamat oli täis põnevaid tagaajamisi, mõrvu, saladuste paljastusi, salaruumide leidmisi, ajakirjanike ja politseinike lollitamisi … siis see raamat on täis suurepäraseid olustiku, inimeste, tunnete, sündmuste kirjeldusi, natuke mõrvu, natuke saladusi, palju usku ja traditsioone ja Jumalat. Ma liigitaks selle raamatu pigem Paranormaalse Kristliku kirjanduse alla kui Õuduslooks, sest raamatus on tõesti palju juttu Jumalast ja usust ja uskumustest.

 Kuid isegi vaatamata sellele, et raamatus on vaid natuke müsteeriumit ja saladusi (enamus saladuste lahendusi on ära arvatavad enne kui raamat nendeni jõuab) ja uusi olendeid ja palju armastust, usku ja traditsioone ja Jumalat, on tegu ikkagi ühe vägagi hea raamatuga – vägagi hea Paranormaalse Jõuluooga!