Whisper Me This

Raamat: Whisper Me This by Kerry Anne King (2018)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38198027-whisper-me-this

Üksikema Maisey Addington pole kunagi suutnud oma ema ootusi täita – ta pole kunagi abiellunud, puudub kindel siht, raiskab oma kõrget IQd juhutöödega. Ainus asi millega Maisey on kindel, et ta on hästi hakkama saanud, on tema suhe tema kaheteist aastase tütre Ellega … kuni ükstelefonikõne lööb segamini nende seni kenasti tasakaalus olnud elu. Maisey ema on koomas ning tema isa süüdistatakse väärkohtlemises ja hooletuses.

Jõudes tagasi oma lapsepõlvekodu, peab Maisey langetama südantlõhestavaid elu ja surma küsimusi. Tema segaduses isa on hävitanud perekonna pabereid, seal hulgas ka ema viimase soovi. Vastuseid otsides avastab Maisey ühe saladuse teise järel, kuni ta satub kõike muutva tõeni: tal on Marley nimeline kaksikõde.

Maisey kinnisidee, oma õe müsteerium lahendada, sunnib teda süüvima ta sügavamatesse mälestustesse ning algatab ka hooldusõiguse võitluse Elle isaga. Kas Maisey armastus oma tütre vastu on piisavalt tugev, et murda väärkohtlemise ring ning alustada uut elu nende kõigi jaoks?

Drama, Mystery

Kas te mäletata, mida ma eelmise raamatu heietuse lõppu kirjutasin?

Et siis, eneseabiraamat, mis pakub kurba meelelahutust ja tahes tahtmata hindan ma ilmselt vähemalt kolme järgmist ilukirjandusliku raamatut selles raamatus välja toodud pahede valguses :).

:)

No vot ja kohe järgnev raamat oligi selline raamat millest ma rääkisin, kus kirjutatakse täpselt sellisest katkisest perest naisest, kes on oma uue eluga täpselt samasugusesse ämbrisse astunud nagu ta ema enne teda. Ja siin on ka see tüüpiline kinnisideega meeste versioon väga hästi välja toodud.

Aga lugu siis. Maisey on natuke ullike üksikema, kes nagu peaks olema ajakirjanik, kuid samas nagu ei ole ka ja ta kaheteist aastane tütar on palju täiskasvanulikum kui ta ise. Ta lapseisa on kontrolliv jurist ja ta ema on olnud alati kritiseeriv ja kontrolliv matriarh, kes tegi oma tütrele väga noorelt selgeks, et mingeid väljamõeldud sõpru pole olemas ja kui Maisey oma Marley lugu ei jäta, siis läheb tal kehvasti.

Kuid siis helistab talle vanemate äärmiselt uudishimulik naabrinaine, teatamaks, et ema viidi haiglasse ja isa kahtlustatakse koduvägivallas. Loomulikult läheb Maisey koheselt koju, kus selgub, et ta ema on kolm päeva tagasi köögis kukkunud, pea ära löönud ja ta isa on vastavalt oma abikaasa juhenditele ta lihtsalt voodisse viinud surma ootama. Kuid kes siis usuks, et üks täie mõistuse juures olev inimene sellise soovi esitaks ja et keegi sellist soovi kuulaks ning arsti ei kutsuks.

Aga lisaks Maisey loole, on siin ka tuletõrjuja Tony, ilus pikk mees, Maisey kunagine koolikaaslane, kellel on kuus õde ja kes usub tõemeeli, et temal pole mitte mingit õigust mingile õnnele oma elus, kuna tema isa oli vägivaldne ja ühel tema järjekordsel joomatuuril oli neljateistaastane Tony oma isa käe peatanud, igaveseks. Seega usub ta, et tal pole mingit õigust oma pere luua, kuna tema on ka kindlasti samasugune jõhkard, ja et ta on siiani end kontrolli all suutnud hoida, kuna ta elab oma ema ja noorima õega.

Et siis Maisey ema on nüüd siis haiglas, masinate küljes ja isa tuuakse ka haiglasse, kuna ka tema on ema kõrval olles kolm päeva olnud söömata ja joomata. Kuigi ema olevat kirjutanud patsiendi testamendi, ei leia seda keegi üles, kuna enne kui isa haiglasse toodi, oli ta hunniku tähtsaid pabereid läbi hundi lasknud ja mis hunti ei mahtunud, ära põletanud. Seega peab Maisey otsustama, kas ema elustatakse, kui ta kopsud ja süda üles ütlevad. See pole talle kerge, sest ta pole kunagi pidanud midagi nii tõsist otsustama ja enamuse ajast uitab ta oma mõttemaailmas ja ei saa üldse sotti mis toimub. Kuid ta teab ühte, ta ei taha emal veel minna lasta. Seda aga eriti pärast seda kui ta panga hoiukarbist leiab enda ja oma kaksikõe sünnitunnistused. Et siis Marley ei olnudki kujutletav sõber.

Ning siis lendab kohale ka Maisey lapseisa, kes tüüpilise juristina tahab koheselt ohjad enda kätte haarata, isa süüdimatuks tunnistada, maja maha müüa ja Maisey ja Elle koju viia. Kuid Maisey ei taha isa peale ema suma vanadekodusse panna ja Elle ei taha isa juurde elama minna, ning kui mees ka vaidluse käigus käed oma tütre vastu „kasvatuse“ eesmärgil käiku laseb on asi otsustatud.

Tony, kelle on vastu tema tahtmist tekkinud tunded Maisey vastu, võtab ta koos Ellega oma kaitse alla ning Elle on netist leidnud Marley, kes otse loomulikult on ju tulnud sinna samma linnakesse kontserti andam. Kuigi Marley on esialgu Maisey vastu ebameeldiv ja ei taha temaga üldse tegemist teha, lepivad nad lõpuks kokku, et Marley tutvustab Maiseyle nende isa.

Kogu selle loo keskele on ka pikitud Maisey ja Marley ema päeviku lehti, mis harutab tasahilju lahti miks ta ainult Maisey üles kasvatas, kuidas nad üldse sinna väiksesse linnaksesse sattusid ja miks arstid leidsid tema röntgeni piltidelt nii palju vanu luumurde.

See ei olnud ei ilus ega õnnelik lugu, see oli väga emotsionaalne ja dramaatiline lugu, kus paljud katkised inimesed saavad kokku teiste katkiste inimestega ja loodavad üheskoos paraneda.

Raamatu pealkiri Whisper Me This on pärit ühest päris armsast luuletusest, millest lapsed on teinud mängu, mida nad mängisid siis kui isa taas purjus oli ja nad vaikselt pidid olema.

Whisper me this, my darling, my love

The sound of the moonlight, of stars up above

Whisper me truth, love, and whisper me lies

Warm days of winter, cold summer skies

Whisper me anger, whisper me rain

Whisper me flowers, then whisper me pain

When I come to die, love, then whisper me this

The shape of a memory, the truth of a kiss.

Whisper me, whisper me, whisper me this

A lifetime of memories, and one final kiss.