Meie Võimalikud Elud (The Version of Us)

Raamat: The Version of Us by Laura Barnett, tõlk Krista Nurm (2015) (Varrak, RR, A)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/27981852-meie-v-imalikud-elud

Mees kõnnib mööda pargiteed. Naine, rattal, sõidab tema poole. Keerab kõrvale et vältida koerale otsa sõitu. Sellel hetkel on nende tulevik kaalul. Sellest hetkest on kolm võimaliku tulemust, kolm otsust, mis panevad paika selle, milliseks kujuneb nende ülejäänud elu.

Eva ja Jim on mõlemad üheksateistkümne aastased ja Cambridge tudengid, kui nende elud aastal 1958 kohtuvad. Ning seal on ka David, Eva tolleaegne kallim, ambitsioonikas noor näitleja, kes Evat väga armastab. Meie võimalikud elud järgib kolme erinevat versiooni nende eludest jälgides neid alates esimesest kohtumisest. Nende elud on täis armastust, pettust, ambitsioone, kuid ennekõike ikkagi ühist sidet, mis elab üle kõik, mida saatus nende teele paiskab.

Meie võimalikud elud mängib ideega, et meie igaühe elus on hetki, mis oleks võinud hoopis teisiti minna, et vaid väikesed asjad või otsused võivad kogu meie saatuse määrata ning raputada seda vundamenti millele me oma senise elu oleme rajanud. Samuti on see lugu armastuse olemusest, sellest kuidas see kasvab ning muutub ning areneb koos meie muude elumuutustega.

Drama, Romance,

Meie võimalikud elud on minu jaoks nagu segu filmides Mr. Nobdy ja OneDay (ma pole veel seda raamatut lugeda jõudnud) ning raamatust Armastusega,Rosie. See on kahe inimese lugu, või paar versiooni nende loost, vaadatuna päev päeva kaupa, alates nende kohtumisest kuni üks neist lahkub. See on äärmiselt emotsionaalne lugu. See lugu paneb mind mõtlema, millised võiksid olla minu teised elud, milline oli minu jaoks see tähtis hetk. Kuid samas pole ükski nendest versioonidest see õige või see hea, kõigil versioonidel on oma tõusud ja mõõnad, ning kõigis neis versioonides teevad nad veel omakorda uusi otsuseid, mis omakorda võiks tekitada uusi versioone tollest versioonist. Huvitav oli see, et kuigi Eva ja Jimi ning nende laste elud muutuvad kõigis kolmes versioonis, siis paljude neid ümbritsevate inimeste elud jooksevad nende kõrval täpselt ühte moodi läbi kõigi kolme versiooni.

Seda lugedes tuli mul elavalt silme ette pilt tüüpilisest muinasjutust, kus kangelane seisab ristteel ja peab valima kas minna paremale – ja jõuda sohu – minna vasakule - ning vallutada kuningriik – või minna otste ja seista peagi taas ristteel ja teha taas uued otsused kas valida parem või vasem või jätkata teed otse. Me teeme selliseid otsuseid igapäevaselt ja kuigi meile endale võib tunduda, et me teame kus olid need „aga mis siis kui ma oleks siis teinud nii“ hetked, kuid ilmselt ei teagi me ise, kus on olnud meie tähtsad hetked.

Mu emale ilmselt see raamat meeldiks ja ta ise võiks oma elust kirjutada samuti raamatu, et kui ta oleks teinud tookord nii, milline ta elu võiks olla nüüd.

Kahjuks pean ma ka ütlema, et lugedes meenus mulle taas, miks ma eelistan originaale tõlgetele. Vahel oli mul tunne, et äkki on miski tõlkes kaduma läinud.

Kuid siiski oli see hea lugu, mis võib vabalt lõppeda pisarais, seega varuge pabersalvrätte käeulatusse.