Raamat: The Rogue Not Taken (Scandal & Scoundrel #1)
by Sarah MacLean (2015)
Hinne: B
LEEDI SOPHIE SELTSKONNA HÜPPE
Noorim kurikuulsatest Talboti õdedest šokeeris Liverpooli Suvisel
kogunemisel olevat seltskonda, kui ta lükkas oma õe avalikult üleaisa löövat
abikaasat, ning too maandus oma tagumendiga – kuldkalade tiiki. Ning siiani oli
veel arvatud, et Sophie on neist kõige vaiksem …
Kui Sophie leiab end vägagi avaliku
seltskonna halvakspanu märklauana, teeb ta kõik mis võimalik, et põgeneda
Londonist ja nende hinnangu eest – ta põgeneb hoides kinni vankri tagumisest
küljest, vandudes, et ta ei naase kunagi tagasi Londonisse … või kõrgseltskonna
rüppe. Kuid see tõld ei päästa teda probleemidest. See tõld on probleemidest
pungil.
KUNINGLIK LURJUS VALITSEB
VÕRGUATMIST!
Eversly markiid nähti laskumas mööda lillevõrestiku, põgenedes ärritunud
krahvi ning tolle endise kihlatu eest. Ükski leedi pole Eversley Lõpmatute
Vallutuste eest kaitstud!
Kingscote, Eversley markii, pole
veel siiani kohanud naist, keda ta ei suudaks võluda, ning seega on ta saanud
kuulsuse, mis on palju hullem kui tõelisus. Teda on kiiresti koju kutsutud ning
ees ootab pikk, igav retk Šoti piiri äärde. Kui King aga leiab vankrist
põgeneva Sophie, muutub reis kõigeks muuks kui igavaks.
SÕDA? VÕI MIDAGI ENAMAT?
King arvab, et Sophie püüab teda abieluvõrku
püüda. Sophie ei abielluks Kingiga ka siis kui ta oleks viimane mees maailmas. Kuid
tõllad on kitsad, täis hämaraid saladusi, ning vastupandamatuid ahvatlusi ja
ühtäkki on senine ebameeldivus vägagi meeldiv…
History, Drama, Romance,
Sarah MacLeanil on ilmunud uuest Skandaali ja Lurjust saja esimene
raamat, Veel Vaba Suli, ning see tundub ka tulevat täpselt sama hea sari kui
tema varasemad sarjad on olnud. Seekordne lugu meenutas mulle kohti Joanna
Chambersi ’Leedi Saladust’ ja kohati Jane Austeni ’Uhkust ja Eelarvamust’, kuid
üleüldiselt oli tegu vägagi meelelahutusliku ajaloolise armastusromaaniga, mis
oli tüüpilistel MacLeani viisil täis saladusi, skandaali, armastajaid kes
esiotsa ei salli teineteist, siis vihkavad teineteist ning lõpuks ei suuda
teineteiseta elada.
Seekordne lugu on siis Sophiest, kes on noorim
söekaevuri/uusaristrokraadi tütar, kelle pere on nagu ka kurikuulus Austeni
Benneti perekond, kus ema ja õed suudavad end pidevalt ühiskonna naerualusteks
teha. Kuid Sophie on alati valmis neid ka kaitsma, seega satubki ta olukorda,
kus ta tahab koheselt jätta oma vana elu seljataha.
Sophie idee on lahkuda peolt ning minna tagasi Londonisse, kuid tema
õnn ning saatuse ninanips viib ta hoopis kannupoisiks riietatuna koos Eversley
markiiga reisile Põhja. Nad ei taha koos reisida, nende teekond on täis ohtusi
ning põnevust, ning see kõik toob neid üksteisele üha lähemale, kuni Sophie
pere jõuab talle järele ja rikub kõik ära.
Tõsi ta on, et see Kingi pidev soigumine, kuidas ta ei taha enam kunagi
kedagi armastada, kuidas ta on korra armastanud ja tal pole enam armastust,
mida kellegiga jagada, ning et armastus on vaid vaimupete, ajas mind tõsiselt
tigedaks, kuid selline absurdne kinnisidee on ju naturaalne osa ajaloolistest
armastusromaanidest, seega aktsepteerisin ma seda ning jätkasin lugemist.
Lugu on koomiline ja põnev ja kaasakiskuv nagu kõik MacLeani lood,
seega oli see üks hea lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar