2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

Esmaspäev, 22. november 2021

Kellavärgiga apelsin

Raamat: A Clockwork Orange by Anthony Burgess, tõlge Udo Uibo (2005)  Hinne: D Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/7627504-kellav-rgiga-apelsin              

«Kellavärgiga apelsinis» maalib Burgess hirmutava kujutluspildi tulevikuühiskonnast, kus vastanduvad peategelane Alex kui üksikisiku vägivalla kehastus ning riiklik, seadustatud vägivald. Alex on teismeline kurjategija, kes paneb oma kambaga toime jõhkraid tegusid. Ta satub vangi, kus kurjust püütakse temast meditsiiniliste manipulatsioonidega välja juurida. Lisaks noorukitekambale demonstreerib Burgess ka täiskasvanute maailma valelikkust, saamahimu ja ideaalitust. Teos lahkab igavest probleemi: kust tuleb kurjus? Kas see sünnib inimese loomusest, kasvatusest või ühiskonnast?

Fiction, Dystopia


"Kellavärgiga apelsin” on vist igas versioonis “100 raamatut, mida pead elu jooksul lugema”. Siiani olen ma selle raamatu lugemisest hoidunud, pääsenud, mööda hiilinud. Isegi filmi pole näinud.


Selle raamatu tutvustuses on kirjas, et tegu on hoiatavat ideeromaaniga, kuid kui selle võtab kätte noor inimene, kes ei loe sisututvustust, ega uuri raamatu tausta, vaid hakkab kohe lugema, loeb seda kui põnevusromaani, kus on palju põnevat vägivalda, jõhkrust, hoolimatust, isekust, ja tema jaoks saab sellest kultusteos, sest see on ju nagu käsiraamat, kuidas noorus peab mässama. 


Mida mina sellest raamatust välja lugesin - poisid jäävad poisteks, seega ei saa neid takistada kui nad varateismelistena röövivad, lõhuvad, peksavad, tapavad, vägistavad, vähemalt korra internaadis või vanglas ära käivad, sest nad kasvavad sellest ju välja kui teismeliste aeg üle läheb ja siis saavad neist eeskujulikud kodanikud. Kõik see mida Alex ja tema kambajõmmid teevad, on ju see mida tänapäeva teismeliste halvimad näited teevad ja nad tunnevad end sama karistamatult. 


See on väga vähe hoiatav ja vägagi ideeromaan. Vägivalda ja inimlike tavade eiramist idealiseeritakse. Noorte meeste mässumeelsust õhutatakse ja võimuorganite vägivalda võimendatakse. See kõik on pole ju enam düstoopia, see on meie tänapäev, on olnud juba sellest ajast saati kui raamat ilmus, võibolla varemgi veel.


Aga nüüd on seegi raamat mul loetud ning läheb “Kuristik rukkis” kõrvale Miks-küll-on-seline-raamat-populaane? hunnikusse.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar