Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/150335765-atlas-pa-salti-lugu
Pariis 1928
Lahke pererahvas leiab oma aiast heki alt surmasuus poisikese ja võtab ta enda juurde elama. Heasüdamlikul, varaküpsel ja andekal poisil läheb uues kodus imehästi ning perekond annab talle aimu elust, millesarnasest ta ei julgenud unistadagi. Aga ta keeldub paljastamast oma tõelist päritolu.
Noormeheks sirgunud, armunud ja asunud õppima prestiižsesse Pariisi Konservatooriumi, suudab ta mineviku õudused ja kunagi antud tõotuse peaaegu unustada. Aga kogu Euroopas tõstab pead kurjus ning kellegi elu pole enam turvaline. Sügaval südames teab ta, et peagi saabub aeg, mil ta peab taas põgenema.
Egeuse meri 2008
Seitse õde on kogunenud Titaani pardale, et jätta hüvasti mõistatusliku isaga, keda nad siiralt armastasid.
Kõigi üllatuseks selgub, et hoopis kadunud õde on see, kellele Pa Salt otsustas usaldada nende mineviku juurde viiva niidiotsa. Aga iga paljastatud tõde toob endaga kaasa uue küsimuse. Õed peavad seisma silmitsi teadmisega, et nende jumaldatud isa oli keegi, keda nad vaevu tundsid. Kõige šokeerivam on aga asjaolu, et pikka aega varjul olnud saladused võivad veel praegugi endaga tagajärgi kaasa tuua.
Historical Fiction, Adventure, Drama, Romance
Ja nii ongi seitsme õe lood räägitud, ning me teame nüüd, miks Pa Salt just neid üle maailma kokku kogus ja miks said tüdrukute lood alguse sellest hetkest, kui ta “suri”.
Ja samas saame ka teada Atlase enda loo, kuidas ta on oma pika elu jooksul kokku puutunud kõigi tüdrukute esivanematega ja kuidas tal on selline varandus, et ta saab oma tütardele sellist elu lubada.
Kuid Harry on ikka suutnud Pa Salti loo kirjutada oma ema vääriliselt? Jah see sari vajas seda viimast lugu, et kõik vihjed tüdrukute raamatutest kokku võtta ja kõik lugejate spekulatsioonid leiaksid oma vastused. Kuigi Harry kirjutab eessõnas, et tal oli raamatut kirjutades võimalik toetuda ema kirjutatud kokkuvõttele, mille ta oli kirjutanud filmitegijatele, siis pole see ju ikka sama, kui seda oleks Lucinda ise kirjutanud. Ma olen kahevahel: jah, ma sain vastused oma küsimustele, kinnituse oma spekulatsioonidele, kuid sellel raamatul puudus see miski, mis tegid Lucinda eelnevad raamatud käestpandamatuks.
Jah, põnev oli kindlasti. Sai jälgida Atlase teekonda poisikesest, kes leitakse nälginuna heki alt, kuni kõrges eas heategijani, kes on valmis kõigeks, et vaid ta kasutütred saaksid elada seda elu, mida nad väärisid ja milleks saatus teda nendeni juhatas. Ja saatusel on selles loos väga suur roll mängida, kord annab sõrmega õigest suunast märku, teinekord lükkab otsijat jõuliselt õigele teele.
Kõige imelikum (ja uskumatum) on Atlase taustalugu, kust ta pärit on, mis on tema salapäratsemise põhjus, kuidas temast sai see kes ta oli. Seda, et ta oma elu jooksul puutub kokku paljude suurkujudega, seda me teadsime juba tüdrukute raamatutest, kuid ka selles raamatus lisandub igasuguseid tuntud nimesid.
Ning üks on kindel, see pole eraldiloetav raamat. Et kõike mõista on ikka vaja ka tüdrukute lugusid teada. Et siis nii ja naa, ühtpidi hea, teistpidi nõrk lugu. Kiirustamist on tunda nii loos endas kui tõlkes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar