Wolfhunter River

Raamat: Wolfhunter River (Stillhouse Lake #3) by Rachel Caine (2019)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/36565384-wolfhunter-river

Ta ei saa ignoreerida appikarjet. Kuid selles üksildases jahimeeste linnas on alanud jahihooaeg.

Gwen Proctor pääses sarimõrvarist abikaasa käest ja päästis ka oma pere. Kuid millest ta eemale kuidagi ei pääse on mehe kurikuulus mälestus. Või soovivad haiged interneti isehakanud korravalvurid endiselt tema mehe kuritegude eest kedagi karistada. Gweni jaoks ei oleks enese peitmine väljapääs. Seda eriti siis, kui ta soovib oma lastele normaalset elu.

Kuid nüüd on Gweni poole pöördunud naine, kes kardab oma elu pärast. Marlene Crocett, üksildasest Wolfhunteri linnakesest, kardab enda ja oma tütre elu pärast. Kuid Gwen saabub sellesse isoleeritud linakesse, on Marlene juba surnud ja ta oma tütart süüdistatakse tema surmas. Kuid tema tütar polnud see, keda Marlene kartis. Ja Gwen ei taha lahkuda enne kui ta on päris süüdlase leidnud.

Kuid Gweni abi võib tulla liiga hilja. Lõks on juba seatud nii Gweni kui ka tema pere jaoks. Tema jälitajad on talle järele jõudnud ja sellises pahaendelises linnaksese nagu seda on Wolfhunter, on neil kerge varju jääda …

Thriller, Criminal, Mystery

Stillhouse Lake sarja (eestikeeles ilmus sarja esimene osa nime all Mineviku patud) kolmas osa, Wolfhunter River, koosneb tegelikult kolmest kuritööst, ühest sarimõrtsukast, ühest usklikust sektist, ühest juhuslikult kiiva kiskunud röövist ja ühest haavunud emast.

Seekordne lugu algab sellega kuidas Gwen on telestuudios, et lõpuks ometi ise oma lugu ära rääkida, kuid kuna meedia vajab ju draamat selleks, et nad müüks, siis on stuudiosse kutsutud ka üks kõige häälekam Gweni süütuse eitaja. Et siis Gweni soov, et pärast seda interviud jätaks maailm ta rahule saab suure tagasilöögi ja täiesti vastupidise reaktsiooni. Kuid lisaks kõigile neile interneti trollidele, kes annavad talle „soovitusi“ kuidas ta võiks sellest elust lahkuda, on ta üles leidnud ka teised ohvrid, kes otsivad temalt abi, et enda raskest olukorrast elusalt välja tulla, olgu siis tegu naisega kes kannatab oma abikaasa hirmuvalitsuse alla või emaga, kes peab oma poja üles andma enne kui ka temast saaks sarimõrvar.

Gwen ei taha olla kellegi eeskuju, ega nõuandja, ta ei tea isegi seda kuidas ta oma lapsed ilma traumata järgmine päev kooli saaks minna või kuidas ta saaks posti postkastist võtta ilma, et ta lõgismao käest hammustada ei saaks. Kuid kui tal juba on toru otsas keegi, kes kardab oma ja oma tütre elu pärast, kuid ei julge otse öelda, mis teda ähvardab, siis ta küll kuulab, kuid ta ei saa aidata kaugelt ja kohale ta minna ei taha, sest see võib olla lõks.

Plaanid aga muutuvad, kui Stillhouse Lake linnakesse tuleb filmimeeskond, kes peaks hakkama tegema dokumentaali Gwenist ja tema endisest abikaasast (ma lugesin seda ja mulle meenusid kõik need dokumentaalid ja filmid, mis on tehtud näiteks Charles Mansonist või siis Ted Bundyst). Kuna sellele eelmisele kõnele järgnes teine, kus naise tütar helistas oma ema surnukeha juurest ja palus Gwenilt abi, saab Gwenist tahtmatult tunnistaja ja tal ei jää muud üle, kui pere kokku pakkida ja minna Wolfhunter linnakesse tunnistusi andma.

Kuid see Wolfhunter River linnake, mis asub suure metsa serval kaugel kõigist suurematest inimasulatest on üks imelik koht. Kõik tunnevad kõiki ja kohalikud võimuesindajad on kõigiga suguluses. Loomulikult ei võeta Gweni seal sõbralikult vastu, sest kes siis poleks tema nime kuulnud ja ei teaks ta kurikuulsast endisest abikaasast ja ei kahtleks tema süütuses. Kuid selles linnakeses on veel miskit teoksil lisaks sellele, et noorele tüdrukule on esitatud mõrvasüüdistus, kuigi pole ühtegi vettpidavat tõendit tema süüs. Linnakese ümbruses on kadunud mitu noort naist, linnas liiguvad ringi mustad tumendatud akendega maasturid. Miski on väga mäda.

Selle loo keeruline kuritegude võrgustik läbib seda linnakest risti ja põiki ning just Gwen on see kärbes, kes selle võrgu niidid on värisema pannud ja tal on piisavalt jõudu ja südikust, et ennast võrgust välja tõmmata ning mööda niite edasi minnes ka teised ohvrid sellest vabastada.

Kaasakiskuv lugu, kus kuulid ja rusikad lendavad ja veri voolab, autod kihutavad ja inimesed pole päris normaalsed. Põnev lugu ja lõppeb nii, et siin võiks veel palju raamatuid järgneda.