Mythos: A Retelling of the Myths of Ancient Greece

Raamat: Mythos: A Retelling of the Myths of Ancient Greece (Stephen Fry’s Great Mythology #1) by Stephen Fry (2017) 
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38213085-mythos 
Mitte keegi ei armasta, kakle, ihalda ega peta nii täishingeliselt ega nutikalt, kui seda teevad Kreeka jumalad ja jumalannad. 

Stephen Fry värvikas ümberjutustus annab suurepärase võimaluse heita pilku sellistele imedele nagu Athena sünd Zeusi lõhki löödud peast ja järgime Persephonele allmaailma pimedusse ja üksildusesse. Me väriseme kui Pandora avab oma purgi täis kohutavaid piinu ning vaatame rõõmuga kuidas kulgeb legendaarne armulugu Erose ja Psyche vahel.

Müüdid kogub kokku kõik need erakordsed lood pannes need kaasaegsesse keelde. 
Fantasy, Classic Retell, History, Humor 

Kreeka ja Rooma mütoloogiatest on palju raamatuid. Mõned neist on täispikkade lugudega, mõned lühendatud, mõned seletustega ja mõned illustreeritud. Ja mis te arvate, mis on esimene asi mida mina teen, kui ma sellise raamatu peale satun? Vaatan mida on kirjutatud Artemize või Diana kohta, loomulikult :).

 Aga miks ma valisin siis selle, Stephen Fry, raamatu lugemiseks, kui ma olen juba nagunii igal võimalusel lugenud vanu müüte? Sest mul polnud siiani ühtegi raamatut, mis poleks lühikokkuvõte või siis üleüldine müütide ja legendide koond või telliskivi sarnane.

Stephen Fry Vana Kreeka müütide ümberjutustus on suurepärane. Siin on kerge ja selgesõnaline ülevaade sellest kuidas kogu see sugu üldse alguse sai, kuidas alguses oli kaks ja siis sai neid kaksteist ja kuidas Titaanid alistati Zeusi poolt ja kuidas Titaanide järglased edasi paljunesid omavahel paaritudes, kuidas loodi savist erivärvilised inimesed jumalate lõbuks ja kuidas siis inimesed ülekäte läksid ja kuidas jumalad oma verd inimestega edasi segasid. 

Siin on tundud lugusid – Aphrodite ja Athena sünd, Persephone minek allmaailma, Psyche ja Erose lugu, Artemize ja Apollo sünnilugu, Hero legend jne. Kuigi lood on ilmselgelt lühendatud ja meile suupärasemaks tehtud, on neis siiski säilinud see iidne jumalate hoolimatus, isekus ja suurejoonelisus.

Mis mind eriti selle variandi juures võlus oli see, kuidas Fry toob välja, mismoodi on üks või teine nimi tänapäeva edasi tulnud, olgu siis tegu lillenimega, keemilise elemendina või mürgina või meeleseisundina, enamus Kreeka jumalate nimesid on jõudnud ühel või teisel kujul meie igapäevasesse kõnesse, noh võib-olla mitte eesti keelde, kui anglosaksi ja romaani keeltesse kindlasti. 

Igatahes oli see väga hea kogum vanu legende, mille vahele oli vägagi põnevalt pikitud infokillud, mis andsid lugudele väga palju juurde.

Suurepärane lugemine ja hea raamat mida riiulis hoida, ning kui te olete vanakreeka müütide huviline, siis tasub lisaks panna endale kuskile tähtsate linkide kogumisse see link – theoi.com – sest siia on kokku pandud kõiksugust infot Kreeka mütoloogiate kohta. See raamat meenutas mulle kohe väga Neil Gaimani "Põhjala müüte", mis võiks vabalt olla osa suuremast sarjast.