Everything I Thought I Knew

Raamat: Everything I Thought I Knew by Shannon Takaoka (2021) Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/57553403-everything-i-thought-i-knew      

Teismeline tüdruk imestab, kas ta pole doonorilt saanud rohkem kui vaid südame.

Seitsmeteist aastasel Chloel oli plaan: teha kõvasti tööd, sada häid hindeid ja minna parimasse ülikooli. Kuid pärast seda, kui ta maastikujooksu trennis kokku kukub ja saab teada, et ta vajab uut südant, muutuvad kõik tema hoolikad plaanid põrmuks. Kuus kuud peale uue südame saamist on kõik muutunud. Chloe peab käima suvekoolis koos teiste mahajäänutega, kuid kõik mida ta nüüd teha tahab, on võtta oma surfilaud ja minna laineid püüdma - mis on imelik, sest enne transplantatsiooni polnud ta surfist üldse huvitatud. (Ega see just paha ei tee, et ta treener Kai, on tõsiselt kuum). Ja see pole see, mis on imelik.

Lisaks näeb ta ka imelikku korduvat unenägu mootorrattaga kihutamisest ning tunnelis avarii tegemisest ning tal on ka mälestused inimestest ja kohtadest, mis talle tuttavad ei ole. Kas nüüd on ta peaga midagi viga, või on sellel kõigel mingi muu seletus? Ning kui ta sellele kõigele seletust otsib ja tema suhted Kaiga üha tõsisemaks muutuvad, hakkab ta kahtlema kõiges, mida ta siiani teadnud on elust, surmast, armastusest, isiksusest ning reaalsusest üldiselt.

Fiction, Romance, YA

Kõik mida ma arvasin, et ma teadsin on noorteromaan, mis on nagu tüüpiline noorteromaan, kuid samas ei ole ka. Siin on eneseleidmist, armastust, mässu, maagiat ja perekonna ning sõpruse tähtsust. Kuid samas on siin ka maagilist realismi ning teadust. See pole armastuslugu, kus leitakse armastus, pettutakse ja siis mõistetakse, et tegu oli ikkagi elu armastusega, see armastuslugu on erakordne.

Loo peategelane Chloe on olnud oma lennu üks tublimaid ja sport on alati üks osa tema elust olnud, seega teda tabanud väsimus ja hingetus, mis päädis sellega, et ta tavalisel jooksuringil kokku kukkus oli ootamatu. Tema süda oli olnud vigane kogu aeg, kuid avastati see alles nüüd ja nüüd on tal kaks võimalust - talle kas leitakse doonorsüda või ta oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva ei näe. 

Kaheksa kuud peale “uue” südame saamist (kuidas sa ikka teise ringi südame kohta ütled uus) ei ole temas enam seda ülimalt edasipüüdliku tüdrukut. Ta ei saanud koos teistega lõpetada, kuigi tal olid enamus aineid võetud ja punktid kogutud, seega peab ta need veel puuduvad tööd ja eksamid tegema suvekooli raames. Ta poleks kunagi arvatagi osanud, et tema koos luuseritega suvekooli jääb, kuid ta pigem käib suvekoolis kui vaatab kõrvalt kuidas tema klassikaaslased valmistuvad ülikooli minekuks. Ja koolis käimine annab talle ka võimaluse oma uue huvi harrastamiseks, nii et ta vanemad sellest midagi ei teaks.

Ta pole kunagi varem tahtnud surfata, kuid nüüd on ta leidnud endale õpetaja ja käib kord nädalas laineid püüdmas. Ta ei tea, kas põhjus on selles adrenaliinis, mida ta lainetega kogeb või milleski muus, kuid ta on hakanud öösiti õudukaid nägema ning aegajalt, täiesti ootamatutel hetkedel, näeb ta mälupilte või tunneb ära kohti või inimesi, mis ei tohiks talle tuttavad olla. Midagi on väga valesti, seega tuleb pöörduda dr Interneti poole. Keegi kuskil/kunagi on ju midagi sarnast kindlasti kogenud ja sellest kirjutanud.

See on huvitav, kuidas armastatakse ikka mängida selle mõttega, et kui keegi saab endale “kasutatud” südame, siis loomulikult kaasneb sellega ka osake ajust/mälust/hingest, sest kuidas muidu saaks seletada seda, et “uus kasutaja” teab “eelmise” omaniku kohta asju, mida ta teada ei tohiks. 

Aga mis siis, kui kuskil paralleel maailmas on vanal omanikul veel tema südant vaja? Mis siis kui on olemas molekulaarne mälu, mis kandub ühelt omanikult üle teisele? Mis siis kui sellel molekulaar mälul on olemas ka teaduslik põhi? Miks küll sa tead teed “koju”, kus sa pole kunagi käinud? Mis siis kui sinu senised sõbrad osutuvad “sõpradeks” ja luuserid on tegelikult taibud, kellel on lihtsalt raske aasta olnud? 

Sellele loole võib igaüks oma lõpu mõelda ja kui lõpuni jõutakse saate võrrelda, kas teie järeldus on autoriga sama. See, et seda teemat on ka varem raamatutes, filmides kasutatud annab tunde, nagu sa teaksid, mis on tulemas.

Väga hästi kokku pandud lugu. Kui juba oled lugema hakanud, siis on väga raske lõpetada.