Kujuta ette oma suurimat hirmu ... ja ole siis silmitsi oma kõige hullema õudusunenäoga.
Jõulude eel leitakse ühe Los Angelese kiriku altari eest preestri verine peata surnukeha, millele on otsa torgatud koera pea. Ohvri rinnale on verega kirjutatud number kolm.
Uurija Robert Hunter peab seda algul rituaalmõrvaks, aga kui leitakse veel laipu, on ta sunnitud oma arvamust muutma. Kõik ohvrid on mõrvatud selle läbi, mida nad kõige rohkem kartsid. Nende kõige kohutavamad õudusunenäod on sõna otseses mõttes tõeks saanud.
Aga kuidas mõrtsukas nende hirme teadis? Ja mis neid pealtnäha suvalisi ohvreid omavahel seob?
Hunter peab jahtima osavat ja sadistlikku mõrtsukat, kes kummalisel kombel teab, mis tema ohvreid kõige rohkem hirmutab. Kes ei kohku tagasi mitte millegi ees, et oma väärastunud eesmärki saavutada.
Crime, Mystery
Robert Hunteri teine raamat mängib lugeja hirmudega ja ka ohvrite hirmudega. Kuna Carter oskab väga hästi ja üksikasjalikult neid kõhedaid mõrvu kirjeldada, siis mängib lugeja oma hirmudega õnnemängu, kas see on see hirm, mis tal endal kananaha ihule toob või mitte. Eks meil kõigil on mingi õudusunenägu, kuida meie elu lõppeda võiks ja enamasti me kas naerame selle üle koos tuttavatega või hoiame seda ainult enda teada, kuid keegi ei tahaks, et tegelikult ka meie hirm teoks võiks saada.
Selline suurepärane kõhekrimi, mis mängib täpselt selle piiri peal, kas tahad edasi lugeda või mitte, või siis hoopis vastupidi, loed tuimalt läbi ja naudid lihtsalt autori fantaasiat, ilma ise kordagi oma hirmudele mõtlemata.
Igatahes, sari mis ei lase lahti, kui juba kord alustatud on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar