Pärast seda, kui Amelia abikaasa ta hülgas, on naine näinud tõelisi näguripäevi. Nüüd elab ta sotsiaalkorteris, kasvatab 10-aastast poega üksi ja püüab ots otsaga kokku tulla. Amelia saab elu suurima üllatuse, kui selgub, et ta on pärinud Chesterfordide suguvõsa lossi ja tema poeg krahvitiitli. Müüki valdust panna ei tohi; ta peab sinna ise elama asuma ja töötama lossi püsima jäämise nimel. Igasugu seisuste eelistamist jälestav naine kõhkleb, kuid võtab väljakutse vastu.
Amelia leiab lossitöötajate seas endale uusi sõpru ja tema südame paneb põksuma sarmikas mööblirestauraator. Peagi selgub aga, et Chesterfordi lossi on end sisse seadnud veel mõned asukad, kunagiste elanike vaimud, kes inimestele nii mõnigi kord appi tulevad, kuid kes ei kõhkle ka välja näitamast, kui miski või keegi neile meeltmööda pole. Amelia asub taastama lossi endist hiilgust, ent pinnale ujuvad minevikusaladused, mis seavad küsimärgi alla nii Amelia enda kui ka lossi tuleviku.
Romance, Fiction, Humor
Seekordne McNamara on taas natuke üle võlli romantiline, fantastiline väikse küla ühiskonna tunde raamat. Puudu pole ka valesti mõistmine ja filtrita lapsesuu. Täpselt selline raamat, mida on hea suve alguseks lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar