Baasis ärgates seisab Cordevia silmitsi kurva tõdemusega – tal ei lubata enam paralleelmaailma tagasi minna. Elada alfaemasena inimeste keskel ei ole lihtne, sest kes domineeriva isase reeglitega ei lepi, need surevad. Samas muudavad Alricku eesmärgid ja Charmiani iseloom seisu veelgi keerulisemaks.
Cordevia tahab pääseda Larry valve alt välja ja võita tagasi Clay, kuid loota pole mitte kellegi abile. Keda ta tohib üldse veel usaldada, kui tundub, et kõik ainult valetavad?
Marei baasist pärit Stephen paneb Cordevia uue, palju inimlikuma valiku ette. Kas inimese ja teepia suhtel on üldse mingit tulevikku või oleks Cordevial aeg hakata mõtlema, kus on tema õige koht?
Fantasy, YA, Dystopia
Ja olemegi neljanda raamatuni jõudnud. Juba algusest peale sisisenin ma pea iga lehekülje peale. Samas, see pole tõsi, oli ka neid kohti, kus ma lihtsalt naersin kogu selle jaburduse peale.
Pärast eelmise osa dramaatilist lõppu pidi ju see viimane osa veelgi võimsam ja veelgi dramaatilisem olema, muidu ei oleks ju sellel kõigel mitte mingit mõtet. Ja selles suhtes autor lugejat alt ei vea, kõik ongi veelgi suurem ja julmem ja kurvem ja jaburam ja mõttetum ja kõik need suured probleemid oleks saanud lahendada kui arstid oleks teinud oma tööd korralikult. Aga noh, see selleks.
Pärast kõiki neid imelikke juhtumisi, sündmusi ja suurt draamat tuleb lõpp.
Kas te olete kunagi kuulnud sellest Dünastia hooajast, mille lõpus tuleb välja, et kogu selle hooaja jooksul toimunud kohutavad sündmused olid ühe peategelase unenägu? Või kas te mäletate kuidas Videviku viimases filmis toimus suur lahing Volturidega? No vot, selline see lõpp oligi. Kaval lüke autori poolt, kas pole? Ühtpidi ei saa keegi talt enam küsida, kas lugu edasi läheb, kuid samas jätab ta endale võimaluse, soovi korral, sarjaga jätkata :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar