2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

reede, 27. detsember 2019

Väike raamatutuba


Raamat: Väike raamatutuba by Eleanor Farjeon, tõlk Ester Heinaste (1987)
Hinne: B
Raamat sisaldab valiku inglise tuntud lastekirjaniku Eleanor Farjeoni (1881-1965) samanimelisest jutukogust, mis kohe pärast ilmumist 1955 a. tõi autorile suure tunnustuse - Briti Raamatukogude Assotsiatsiooni poolt määratud Carnegie medali ja 1956. a. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu poolt Hans Christian Anderseni auhinna. 1958. a. sai raamat veel USA-s Lewis Carrolli Riiuli auhinna ja 1959. a. autor kogu loomingu eest Ameerika Regina medali.
E. Farjeoni jutte iseloomustab tegelikkuse ja fantaasia põimumine ning kõrge kõlbeline sihiseade; tema loomingu võtmesõnadeks võib pidada rõõmu ja headust.
Illustratsioonid on raamatule teinud silmapaistev inglise kunstnik Edward Ardizzone (s. 1900), kes on kunstiliselt kujundanud üle saja pildi-, laste- ja suurteraamatu.
Children

Ma mäletasin seda raamatukaant lapsepõlvest, ma mäletan et ma lugesin seda mitmeid kordi, kuid ühtegi lugu välja tuua ei osanud, sest eks lapsepõlves sai ju paljusid lühilugude kogumikke loetud, kes siis enam mäletab, millises raamatus täpselt millised lood olid. Seega saigi raamat uuesti lugemiseks võetud.

Ja see oligi see raamat, kus on minu lemmiklood väiksest õmblejannast, läänekaare printsessist, vaaremast ja lapselapsest ning sõjaorvust ja nukust. Kui lapsena lugedes olid need kõik lihtsalt armsad ja kaasakiskuvad lood, siis nüüd neid uuesti üle lugedes oli nii mõnigi lugu selline, mis tõi pisarad silma ja pigistas hinge rinnus kinni. Need olid sellised Grimmilikud või Andersenilikud lood, kuid samas ka Wildelikud lood. Nad ei ole otseselt õpetlikud, nad pole alati positiivse lõpuga, kuid nad on alati huvitavad ja lootust andvad.

Nii tore oli korraks taas minevikku reisida ja lemmikutega kohtuda.

Allikahaldjas


Raamat: Allikahaldjas by Tuuli Sepp (2019)Varrak, RR, A 
Hinne: A
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/48962228-allikahaldjas 
Peategelasteks on 12-aastane tüdruk Hõbe ja tema ülimalt innukas ajaloohuviline väikevend Kaaren. Lapsed veedavad suve maal rangevõitu vanaema ja leebe loomuga vanaisa seltsis ning külastavad läbi tiigipõhjas asuva värava Unustusemaailma, kus elavad kõikvõimalikud meie maailmast tänaseks kadunud ja unustatud tegelased. Teadlase ja teaduse populariseerijana tuntud Tuul Sepa lasteraamat tutvustab väikestele lugejatele Eesti kultuuripärandit ning teeb seda põnevas ja õpetlikus vormis. 
Children 

Lugedes Allikahaldjat meenus mulle minu lapsepõlve lemmikraamat „Unemati, Pärismati ja Tups“. Kuigi need raamatud on väga erinevad, on neil siiski midagi ühist - nad mõlemad on meelelahutuslikud, harivad, põnevad ja tekitavad tahtmine ise samasugust kogemust läbi elada.

See lugu oli nagu minu unistuste suvest, kui olin laps ja ega sellisest suvest ei ütleks ka praegu ära – natuke asjalikku tegutsemist (rohimist, nõudepesu, ravimtaimede õppimist) ja ülejäänud aeg ujumine ja fantaasial vabalt lennata laskmine.

See oli selline lugu, kus kohtuvad vanad muistendid ja tänapäevased lapsed, kuid need on lapsed kes loevad raamatuid ja on ajaloost huvitatud, seega nad mõistavad kellega kohtuvad ja mida nad peavad tegema. See lugu paneb ka oma fantaasia tööle, seega jõuad kogu nende seikluse jooksul 101 varianti läbi mõelda kuidas lugu edasi võiks minna, milline lõpp võiks olla (ühe versiooni kohaselt jõudsin ma isegi väga kurva lõpuni), kuid ikkagi suutis autor kõik minu lõpud üle trumbata.

Väga hea, põnev ja hariv lasteraamat ja kogu loo jooksul olin ma erinevates looduskaunies kohtades üle Eesti, kus minu arust oleks just sobilik koht ühe või teise seikluse jaoks olnud.

pühapäev, 22. detsember 2019

Qāfi mõistatus


Raamat: O enigma de Qaf by Alberto Mussa, tõlge Leenu Nigu (2004, 2019) Varrak, RR, A
Hinne: A
Poeet-sõdalane rändab läbi kõrbe, otsides naist, keda ta pole kunagi näinud. Tema kauge järeltulija püüab jälile saada kaotsiläinud araabia luule tähtteosele. Lahendamist ootab mõistatus, mille keskmes on ühesilmne ja pime džinn, kes suudab ajas rännata. Ali Baba koopas ei ela mitte nelikümmend röövlit, vaid hoopis filosoofid. Šahrazad pole „1001 öö” muinasjuttudest tuntud tütarlaps, vaid džinn, kes elab veel praegugi. Araablased mõtlesid kristluse välja paar sajandit enne Kristust. Maailma kõige kiirema kirja mõtles välja naine, kes ihkas vangistada aega.

Saladustest, labürintidest, ennustustest ja mõttemängudest pulbitsev „Qāfi mõistatus” (2004) teeb vaimuka kummarduse araabia kultuuripärandile. Kuid eelkõige on see ülistuslaul keelele, kirjale ja luulele.
Culture, Legends, Linguistics,

Qafi mõistatus on üks eriline kogemus. Kuna ma just lõpetasin loengusarja Maailma usunditest (üks meie õppejõududest oli Helen Geršman, kes on selle raamatu juures olnud konsultant), siis oli see raamat nagu suurepärane kirss tordile.

Seda raamatut lugedes märgistasin ma lehekülgi samamoodi nagu ma märgistasin lugemispäeviku jaoks jäetud raamatuid, sest iga paari lehe/peatüki järel oli mõni selline pärl, mida tahaks hiljem üle lugeda – araabia luule näited, humoorikad ütlemised, huvitavad vaated usule, matemaatikale, naistele jne.

Erakordne kogemus! See ei pruugi olla raamat igaühele, kuid samas võib siit igaüks endale leida midagi.