Hinne:
D
Ta on maiasmokk ja tal on unistus.
Saage tuttavaks Daniella Delaneyga. Ta
on valmis avama oma poodi, Taevalikud Tassikoogid, ühes Chicago vaikseimas
linnaosas. Kuid tal on probleeme kohalike äride assotsiatsiooni juhi – nimelt Nick
St. George – veenmisega, et temast oleks hea lisand sinna naabruskonda. Daniella
loodab, et tema kuulsad punase velveti koogikesed on piisavalt head, et iga
mehe südant võita. Kuid Nick pole lihtsalt mõni mees. Tal on kihvad.
Ta on pidevalt näljas …
Vamplinna klanni juhina pole Nickil
mingit tahtmist lasta Daniellal tema ümbruskonda uut elu sisse puhuda. Kuid Danellas
on miski, mis tekitab Nickis isu … rohkema järele. Nick ei saa Daniellat
mõttega kontrollida nagu teisi inimesi, mis teeb Daniella vastupandamatuks. Kas
võib olla, et esimest korda üle mitme sajandi võib Nick leidnud endale võrdse
vastase? Armastus on alati arvestatav jõud. Kuid kas see vampiir võib olla
leidnud oma koogi ning saab seda ka süüa?
Et siis, ma hindasin seda lugu D-ga, sest kui võtta seda lugu kui
paranormaalset armastuslugu, siis oli see üks väga nõrk lugu. Kui aga ma
hindaks seda lugu kui paroodiat kõigist kunagi kirjutatud vampiirilugudest ja
filmidest ja telesarjadest (vihjates neile kõigile igal võimalikul juhul) siis
oleks ma hinnanud seda lugu B-ga.
See oli siis üks juuksekarva lõhkiajavalt poliitiliselt korrektne lugu,
kus pidevalt vabandati igasuguste aimatavate vihjete eest ning pidevalt tehti
kahtpidimõistetavaid viidetega nalju. See oli üks paranormaalne armastuslugu,
kus peaosas on vampiir ja inimene/druiid. Daniella on elanud selles linnaosas
kogu oma elu, vampiirid ei saa ta mõtetega manipuleerida, kuid siiski ei tea ta
kes ta naabrid on. Nick on kolinud sinnakanti siis kui Daniella oli ära koolis
ja alustas oma karjääri, ning nüüd kui Daniella on tagasi ning tahab avada oma
tassikoogi poodi Vambilinnas (tuntud ka kui Chicago), peab Nick teda iga hinna
eest takistama, sest Daniella poeke tooks nende kanti liiga palju inimesi … ja
sedasi see absurdne lugu siis edasi lähebki, kus täpselt õige info tuleb
avalikuks täpselt õigel hetkel ning õiged inimesed ilmuvad välja täpselt õigel
kohal õigel hetkel ning kõik on täpselt nii õige, et see lugu pole üldse mitte
huvitav.
Kui tegu oleks olnud paroodiaga, siis oleks see olnud hea ja
tõsiselt naljakas lugu, sest mina naersin pidevalt, kuid see lugu … see polnud
kohe üldse mitte hea.
Aga kuna raamatus on pidevalt juttu tassikookidest, siis … soovitan tassikoogid.ee ja
sefiiritordid.ee :) mõlemad on ka faceboogis olema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar