Hinne:
C
Lühikokkuvõte:
https://www.goodreads.com/book/show/21849362-the-shadows
Trez „Latimeri“ pole tegelikult
olemas. Seda mitte vaid selle pärast et ta identiteet on puhas fabrikatsioon et
Varjud saaks tegutseda inimeste maailma varjupoolel. Trez on müüdud ta vanemate
poolt S’Hisbe Kuningannale juba lapseeas, kuid ta on Territooriumilt põgenenud
ning ta on juba aastaid elanud Caldwellis kui sutenöör ja ööklubi omanik, ning
kogu selle aja on ta end peitnud oma saatuse eest olla kellegi teise seksuaalses
alluvuses. Tal pole kunagi olnud kedagi, kellele ta päriselt loota võiks …
väljaarvatud ta vend, iAm.
UK versioon |
Trez peab otsustama oma südame ja
saatuse vahel, mida ta ise endale valinud pole, kas sead ohtu ennast ja teisi –
või lahkuda igaveseks naisest keda ta armastab. Kuid siis tabab neid uskumatu
õnnetus ning see muudab kõik. Trezi ees on haigutav emotsionaalne kuristik ning
ta peab leidma põhjuse edasi minekuks või siis riskima sellega et ta kaotab oma
hinge igaveseks. Ning iAm on valmis vennaarmastuse nimel tegema äärmuslikke
ohverdusi …
Paranormal, Romance,
Varjud … mida öelda siis Trezi ja iAmi loo kohta. See on klassikaline
Ward.
Taas kord on loo keskmeks grandioosne armastuslugu, millele Ward annab
seekord R.R.Martiniliku keeru … tegelikult polegi nende kaheteistkümne eelneva
raamatu jooksul kordagi ühtegi õnnetut armastuslugu olnud, alati on lõpp olnud
õnnelik, isegi kui ta on olnud seotud suurte agadega või siis vaimudega, kuid
alati on olnud lõpp õnnelik. Ning lisaks sellele suurele armastusloole on ka
siin need kõrvallood, mis saavad peagi oma raamatud – Paradise ja Craeg (Blood
Kiss); Rhage (The Beast) või siis lood mis jätkuvad pealugude kõrval, kuni
saabub nende soolo aeg – Layla, Xcor; Assail, Marisol ning ei tasu ka unustada
Lassiteri.
Seega siis seekordne lugu on Trezist ja Selenast, kuidas Trez ei saa
põgeneda oma saatuse eest, mis on talle tähtedega määratud ning Selena ei saa
põgeneda saatuse eest, mis on talle tema DNAga määratud. Kuid nagu alati ei ole
kõik täpselt nii kui esialgu näib ning alati on olemas inimesi, kes on valmis
mängima teiste inimeste eludega, et saavutada seda mida nad endale tahavad, kuid,
kui nad vahele jäävad, siis saavad nad täpselt selle saatuse, mida nad
väärivad. Ning ärgem unustagem, et Trezil on kaksikvend ning see raamat on
siiski neist mõlemist, isegi kui põhilugu on Trezist. iAm on olnud alati oma
venna hoidja, ning lõpuks leiab ka tema kellegi, keda kaissu võtta Bethi kassi
asemel. Carta on iAmi ainuõige. Kuid mind jäi kummitama küsimus, mis sai
kassist ja kas ta mitte ei hakka Carta pärast armukadetsema?
Noh igatahes, lesserid teevad
oma asju ja Vennaskond omi asju ning Varjudel on oma mured ja Valitutel omad,
ning elu läheb edasi nagu ikka.
See oli hea lugemine, kuid kuna see lugu hakkab juba kordama mõningaid
eelnevaid lugusid, siis äkki peaks tegema selle sarja lugemises väikese vahe,
kuid samas kes saaks siis loobuda Hollywoodi loo lugemisest :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar