Esimene paha mees (The First Bad Man)

Raamat: Esimene paha mees (The First Bad Man) by Miranda July (2015)

Hinne: F

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/673711.Tree_of_Gold   

Rohkelt auhinnatud ja USAs indie-ikooni staatusesse tõusnud Miranda July kaua oodatud debüütromaani peategelaseks on õrna hingega üksildane Cheryl, kelle ainsaks kaaslaseks on lämmatav kõriklomp. Üheksa-aastaselt nägi ta kord üht väikest poissi, kes on teda senini kummitama jäänud ja ilmub talle aeg-ajalt võõrastes lastes. Peale selle on Cheryl kõrvuni armunud oma kolleegi Phillipisse. Cheryl usub, et tal on Phillipiga seljataga kümned tuhanded kooselud, selles elus tuleb aga nende armastus alles füüsiliselt vormistada. Kui Cheryli ülemused saadavad oma 21-aastase tütre Clee mõneks ajaks tema juurde elama, laguneb naise ebatavaline maailm koost. Ja ometi suudab just too isekas blondiin oma vägivaldsusega Cheryli reaalsusesse tuua ja kingib talle seejuures ootamatu võimaluse kogeda elu armastust. See südamlik, põnev, veider ja pööraselt naljakas romaan metsikutest seksuaalfantaasiatest, kirglikust emaarmastusest ja paljust muust annab põhjust loota, et July erakordset originaalsust kirjanikuna mäletatakse veel kaua pärast meie kaasaega.

Glbt, Romance

Kui ma poleks seda raamatut ise Varrakult küsinud, siis poleks ma seda raamatut lõpuni lugenud, kuid kuidas sa kirjutad ausat arvustust, kui sa pole lõpuni lugenud.

Põhimõtteliselt on see siis lugu keskealisest naisest, kes saab endale raamatu lõpuks poja kellest ta on juba lapsepõlvest saati unistanud. Mis jääb aga raamatu alguse, kui Cheryl pettub mehes, keda ta juba aastaid on kaugelt imetlenud ja talle tuleb pikemale kostile ülemuste tütar, ja lõpu vahele. Vot vahele jääbki see, mille pärast ma tahtsin raamatut mitu korda lugemise ajal rõdult alla visata ja kui raamatu läbi sain olin ma veel kord vägagi valmis vaatama, kui kaugele see raamat lendab.

Cheryl on 43, endiselt üksi, väga konservatiivse väljanägemisega – pükskostüümid, poisilikult lühikesed juuksed – ja mitte eriti seltskondlik. Ta on aastaid kaugelt armastanud üht juhatuse liiget, kes on temast kakskümmend aastat vanem. Ta ülemus on talle kunagi öelnud, et kui keegi talle meeldib peab ta ise initsiatiivi näitama ja nüüd aastaid hiljem ta lõpuks näitabki initsiatiivi, kuid selle tulemusel saab ta mehe kohta teada midagi, mis tema unistustele kriipsu peale tõmbab.

Tema ülemused paluvad kellelgi nende meeskonnast, võtta nende tütar kostile, kuniks ta ise endale korteri otsib ja kuigi Cheryl esialgu Cleed enda juurde ei taha, maandub tüdruk ikkagi lõpuks tema diivanil, koos oma kopitava magamiskoti ja jalaseene järgi haisvate jalgadega. Cleel pole plaaniski näitlejatööd otsida, nagu ta vanemad arvavad, tema on vägagi rahul diivanil lösitamisega, kiirtoidu söömisega ning Cheryli solvamisega ja hirmutamisega.

Peagi muutub verbaalne solvamine ka füüsilise kallaletungini, kuid Cherylile see isegi meeldib. Ta on juba aastaid kannatanud kõri kinnisuse (loe: pideva paanika) käes ja nüüd, kui nad Cleega kaklevad ja enesekaitse rollimänge läbi mängivad, saab ta oma kangekõrisilusest lahti.

Ja siis jääb Clee rasedaks. Ta ei taha last kaotada, kuid ta ei taha teda ka endale jätta ja ta ei taha haiglas sünnitada. Clee vanemad ütlevad temast ja ta lapsest lahti ja Cheryl võtab endale täie kohaga ema rolli, isegi haiglas paneb ta end lõpuks kirja kui lapse vanaema. Kui nad aga Cleega esimest korda suudlevad, siis on asi vanaemast kaugel.

Johni sünnitus oli raske, seega peab ta pikalt haiglasse jääma, kuid Cheryl ja Clee lähevad koju ja elavad esialgu oma toredas armumise mullis, kuni John koju tuleb. Cheryl on see kes hoolitseb poisi eest, kes julgustab Clee tagasi tööle minema … kes lõpuks jääbki Johni kasvatama, sest Clee leiab endale uue kallima ja kolib välja.

Mis mind siis selle raamatu juures eriti häiris? Mul pole midagi Glbt raamatute vastu, kuid kui mul on valida, siis ma loen pigem MM raamatuid kui NN raamatuid. Tõsi, ka MM raamatutes kipuvad armastajad esialgu oma tundeid vägivaldselt väljendama, sest nad ei taha endale seda esialgu tunnistada, kuid selle raamatu vägivalla osa oli ebameeldiv ja õel. Ka Cheryli naiivsus ja pedantsus ja paanika on ärritav. Kuigi raamat peaks olema koomiline, ei leidnud mina sealt mitte midagi naljakat.

Ma tõesti ei saa aru, mis see raamat on ära tõlgitud. Kui tehakse valikut raamatutest mida tõlkida, valitakse ju tavaliselt raamatuid, mis pakuks huvi võimalikult paljudele lugejatele, kuid see raamat on ilmselt huvitav väga valitud seltskonnale, seega ma ei mõista, miks valiti küll see raamat tõlkimise vääriliseks.