Eleventh Grave in Moonlight

Raamat:  Eleventh Grave in Moonlight (Charley Davidson #11) by Darynda Jones (2017)

Hinne: B-

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/24154742-eleventh-grave-in-moonlight

Üks tavaline päev Charley Davidsoni elus sisaldab petvaid abikaasasid, kadunud inimesi, puuduvaid naisi, üle aisa löövaid ärimehi, ning loomulikult … deemoneid, põrgukoeri, õelaid jumalaid ning surnud inimesi. Palju, palju surnud inimesi. Poole kohaga eradetektiiv ning täis kohaga vikatimees Charley peab balansis hoidma nii head, halba, surematuid ja neid, kes tahavad tema surma. Sarja üheteistkümnendas osas, peab Charley leppima sellega, et ta on igasuguste eriliste võimetega jumalanna, ning et tema tütar on sündinud selleks, et päästa maailma täielikust hävingust. Kuid põrgu asukad on nõuks võtnud mis iganes hinna eest saata Charley mõne teise dimensiooni pimedaimasse nurka. Charley aga loodab, et ta siiski suudab leida oma õnneliku lõpu koos oma Saadana pojast abikaasa ja maailma parima armastajaga.

Paranormal, Romance, Humor,

Et siis teine raamat Charley Davidsoni sarjast minu jaoks. Ma pole kuidagi leidnud aega, et lugeda läbi selle sarja teised raamatud, kuid eks ma kunagi ka selleni jõuan, samas on see raamat nii kirjutatud, et tegelikult ei tundnudki ma väga puudust, et ma eelnevaid pole lugenud, sest siin ei ole müstilisi viiteid eelnevatele lugudele ja kui on viiteid, siis on ka seletus juures.

Aga siis üheteistkümnes raamat. Charley on tagasi oma kodulinnas, ta on oma inimelu mälu tagasi saanud (eelmises raamatus, mida ma lugesin ei teadnud ta kes taon) kuid vahepeal on ta saanud juurde jumalanna staatuse, ähvardanud Jehoovat talt universumi valitsemine üle võtta ja saanud teada, et ta ei tea oma jumalannaks olemise ajast kõike, osa tema tolle aja mälust on kadunud.

Maailmavalitsemiseks valmistumise kõrvalt tegeleb ta ka endiselt surnute hingede taevasse saatmisega ning eradetektiivi tööga. Tema poole pöördub Forsterite poeg. Fosterid on need, kes kunagi adopteerisid Reyesi, kes siis andsid ta üle vägagi julmale mehele ning siis sattus Reyes vangi … Noh ühesõnaga, Charley võtab vastu ülesande uurida Fosterite tausta ja nendega seotud adopteerimisi, kuigi Reyes on sellele vastu, kuid Charley poleks ju Charley, kui ta laseks end sellest kõigutada, see pigem tekitab temas veelgi rohkem huvi.

Ja siis käitub ta onu imelikult ja ta parima sõbranna tütar on ka millegi pärast närvis ja siis … Ühesõnaga mitu teemat on korraga õhus ja samas õpetab ka Reyes Charleyle jumalannaks olemist, et ta iga vihapurske peale ei satuks näiteks Šotimaale või universumi teise nurka.

Ja lõpp, kui hullumeelsete ususekt on kahjutuks tehtud, röövitud lapsed vanematele tagastatud, rivaalitsev jumal kahjutuks tehtud (kahjuks mitte ennem, kui ta endaga paar süütut kaasa võtab), see lõpp on üks tõsiselt järsk kalju millele rippuma jääda ja järgmist raamatut oodata. Kuigi kogu selles loos oli piisavalt asju, mis minu jaoks olid üleliia või ma ei mõistnud nende vajalikust (sest tuleb siiski arvestada, et ma ei tea kogu sarja, seega ei pruugi ma kõike mõista) siis üldkokkuvõttes oli see siiski huvitav lugu ja sellise lõpu peale lihtsalt peab ka järgmist lugema, sest see lõpp lihtsalt on selline, et on vaja edasi lugeda.