2020

Artemiz's 2021 book montage

The Book of Life
Tappev külm


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 17. juuni 2019

Storm Cursed

Raamat: Storm Cursed (Mercy Thompson #11) by Patricia Briggs (2019)
Hinne: B
Minu nimi on Mercedes Athena Thompson Hauptman ja ma olen automehaanik.

Ja ka koiott kujumuutja.

Ja Columbia lahe libahuntide alfa kaaslane.

Kuid ükski neist poleks mind jamadesse tõmmanud, kui ma ise poleks mõned kuud tagasi sillal seisnud ning kuulutanud end vastutavaks kogu meie territooriumi elanikkonna eest. Tol hetkel tundus see õige asi, mida teha. See oleks pidanud hõlmama ainult tapja mäekollide, zombi kitsede ning üksitkute trollide jahtimist. Kuid selle asemel nähti meie kodu nüüd kui neutraalset pinda, kus inimesed võiksid haldjatega lepinguid sõlmida.

Tegelikkus on see, et ei miski ega keski ei ole kaitstud. Sellel ajal, kui sõjaväelased ja poliitikud korraldavad kohtumist Hallide Lordidega, koguneb meie kohale torm ja selle nimi on Surm.
Kuid me oleme libahundikari ja me oleme oma sõna andnud.

Me oleme valmis oma sõna eest surema.
Fantasy, Paranormal, Action

Järgmine Mercy lugu siis, uskumatu, et alles üheteistkümnes, aga eks see arv tundub suurem olevat, kuna vahepeale tulevad ju ka Alfa ja Omega lood. Kuid seekord siis taas Mercy lugu ja nagu ikka, seal kus on tema, on ka need kes tahavad oma võimu näidata või siis mõjuvõimu suurendada, või lihtsalt on nad kadedad Mercy ja Co liitude ja edu peale.

Tagasi Euroopast, kus sealne vampiiripealik tahtis teda endale saada, on Mercy on tookordsetest haavadest terve ja taas valmis igapäevaellu naasma. Tema garaaž on remonditud ja nüüd on aeg klientidelt töid vastu võtma hakata. Tõsi, aegajalt satub nende territooriumile neid, kes pole teretulnud ja siis helistatakse ikka talle, et ta selle probleemiga tegeleks, eriti nüüd kui Adam on suurem osa ajast salajastel kohtumistel, kuid tema prioriteet on hetkel ikkagi ta garaaž. Lihtsalt see päev algas väga vara ja ta pidi jääma väga hiljaks.

Kui üks järjekordne mäekoll enne suremist ütleb et „temake“ lubas tal siia tulla, kuna siin olla turvaline, siis ajab Mercyl kõrvad kikki, sest miskit kahtlast on teoksil. Sellele koheselt järgnenud miniatuursed zombikitsede või kits zombide rünnak ja kohaliku nõiapere surnukehade leidmine koos kinnitusega, et nad on hakanud musta maagiaga tegelema, kinnitab esialgset kahtlust, et ilmselgelt on taas keegi kohale ilmunud, kes tahab nende territooriumi endale saada.

Mercy uurimist segavad veel ka teised imelikud intsidendid, mis on seotud Adami salajaste kohtumistega, kuid lõpuks on selge, et neile on silma või siis oma külma näpu peale pannud uus nõid, keda tuntakse kui Surm.

Aga Mercy ei oleks Vana Koiotti tütar ja Adami kari poleks üks maa tugevamaid, kui neid keegi vallutada ei tahaks. Kuid just need kaks asja ja ka Mercy paljud erinevad sõbrad on need trumpkaardid, mis aitavad neil ka seekordnse torm üle elada ja veelgi tugevamalt sellest välja tulla.

Briggs oskab kirjutada lugusid, mis on sündmusi tihedalt täis ja lihtsa looduskirjelduse peale ei raisata rohkem sõnu kui antud hetkel vaja on, et lihtsast pimeduses hiilimisest saaks kas ilus või õõvastav pimedas hiilimine (oleneb sellest, kas Mercy hiilib Adamat üllatama või siis hiilib ta musta maagia jaoks järjekordset ohvrit piinavaid nõidu ründama). Seekord ei toimu kõik vaid paari päeva jooksul, seekord saab Mercy vahepeal ka hingamisaega (lebades haiglas peale seda kui maja talle peale kukub), kuid intensiivne on lugu siiski. Tema tegelased on hästi selgelt kujutatud ja kogu selle sünguse sisse on ta ka osavalt huumorit lisanud. Lugu on kaasakiskuv ja põnev.

Sari mille lood pole mulle veel igavaks muutunud. Hea lugemine.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar