Hinne: C
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42100008-the-test
Britannia, mitte nii väga kauges tulevikus.
Idris sooritab Briti Kodakondsuse testi.
Ta tahab, et ta perel oleks kuhu kuuluda.
Kakskümmend viis küsimust otsustab nende saatuse. Kakskümmend viis
võimalust ennast tõestada.
Kui testi sooritamine võtab ootamatu traagilise pöörde, antakse
Idrisele võimalus otsustada teiste elu ja surma üle. Kuidas saad sa otsustada
kellegi elu üle, kui sul on ainult valikvastusega küsimus?
Fiction, Dystopia, Drama
Kui No Bones oli ilukirjandus reaalsetest ajaloolistest sündmustest ja
kuidas need võivad mõjutada tulevasi põlvkondi, siis Test on väljamõeldis tuleviku
sündmustest, kuid see väljamõeldis toetud hetke reaalsusel, ning samamoodi võib
mõelda, kuidas need sündmused võiks inimesi edaspidi mõjutada.
See raamat on mul oodanud juba ammu aega lugemist, ning vaatamata
sellele, et tegu pole briti kirjanikuga, tundus mulle siiski õige lugeda seda
peale No Bones raamatut.
See on siis düstoopiline lugu, mis võiks väga vabalt olla sarja Black
Mirror üks osa.
Inglismaa, mitte nii kauges tulevikus. Kodakondsuse saamiseks tuleb
teha test, perekonna eest teeb testi üks inimene. Idris teeb oma perekonna eest
testi. Nad on kõik koos tulnud testimiskeskusesse. Idris ja tema pere on tulnud
Iraanist, sest sealne elu oli muutunud liiga ohtlikuks. Nende vanim laps sündis
veel vanal kodumaal, noorim ei tea nende minevikust midagi. Idris on testiks
aastaid õppinud ja nüüd on tal võimalus pere eest test ära teha, või saadetakse
neid kõiki tagasi sinna kust nad tulid.
Test algab, küsimused pole sugugi rasked, valida tuleb valikvastuste
hulgast. Idrise lauanaaber segab teda pidevalt, kuid rääkida teistega testi
ajal ju ei tohi. Ja siis kuuleb Idris ühtäkki heli, mida ta on lootnud, et ta
ei pea enam mitte kunagi kuulma – püssipauke.
Deep on juba pikemat aega testimiskeskuses ametit õppinud ja täna peaks
olema see päev kui tal lõpuks antakse võimalus soololendu teha, ise juhtida
testi kulgu. Ta on olnud Laura kõrval väga tähelepanelik õpilane, kuid ta
arvab, et ta saaks paremini asju korraldada, mitte alati nii ühtemoodi. Tõsi ta
ju on, et igal situatsioonil on oma nõuded ja ta on korrad mitmeid kordi läbi
lugenud ja nad ka pähe õppinud, ta teab mis on lubatud ja mis mitte.
Idris loodab täita kõik terroristi nõuded, peaasi et tema perekond
sellest kõigest tervel välja tuleks, kuid samas, kuidas sa otsustad, kellel on
rohkem õigus elule.
Deep saab lõpuks oma sooloülesande, ta mõtleb kõik hoolikalt läbi,
kirjutab situatsiooni hoolikalt ülesse ja söödab selle simulaatorisse.
Kuidas sa saad üle sellest, kui sa oled kellegi tapnud, olgugi see
tapmine toimunud vaid virtuaalselt? Kuidas sa saad olla täisväärtuslik kodanik,
kui kodanikuks saamiseks pead sa arvestama eluaegse süütunde ja PTSDga.
See oli suurepärane lühijutt, nagu ma juba ütlesin, vägagi Black
Mirrori stiilis, selline õõvatav, kuid samas ei imestaks üldse, kui peagi see
ongi meie reaalsus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar