Raamat: Quichotte by Salman Rushdie (2019)
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/43811212-quichotte
Quichotte on lugu, mis on nii kummardus surematule kirjandusteosele kui ka kaasaegne meistriteos armastuse ja perekonna otsimisest. Bookeri auhinna võitnud, rahvusvaheliselt enimmüüdud autor Salman Rushdie on loonud tänapäeva sobiva pimestava Don Quijote.
Spioonipõnevike keskpärane kirjanik Sam DuChamp loob Cervantese klassikast inspireerituna Quichotte’i, viisaka, kuid ullikese müügimehe, kes on armunud teletähte ja näitlejannaga kohtumine on saanud tema kinnisideeks. Koos oma (kujutlusvõimelise) poja Sanchoga asub Quichotte sündmustele teekonnale läbi Ameerika, et tõestada oma väärilisust, trotsides galantselt selle ajastu tragikoomilisi ohte, kus “Kõike võib juhtuda”. Samal ajal on tema loojal keskeakriisis sama pakilised väljakutsed.
Nii nagu Cervantes kirjutas Don Quijote satiirina oma aja kultuurist , viib Rushdie lugeja metsikule sõidule läbi moraalse ja vaimse kokkuvarisemise äärel asuva riigi. Ja sellise jutustamismaagiaga, mis on tema loomingu tunnusjoon, põimuvad DuChampi ja Quichotte'i täielikult realiseeritud elud sügavalt inimlikes armastuseotsingutes ja kurjalt meelelahutuslikus portrees ajastust, kus fakt on ilukirjandusest nii sageli eristamatu
Fantasy, Romance, History, Magical
Salman Rushdie “Quichotte” on raamat raamatus raamatutest.
Nagu ka juba sisukokkuvõttes on öeldud, on raamatul kaks peategelast. Quichotte, ullike ja kinnisideega valuvaigistite rändav müügimees, kelle tema sugulane on just “pensionile” lasknud ja seega asub ta teele on “armastatu” Salma R poole. Teel peatub ta kõrbes kesk tähesadu ja soovib kogu hingest, et tal oleks poeg, kellega seda teekonda jagada. Siin tuleb sisse veel üks tuntud raamat, kus puusepp soovis kogu hingest poega ja sedasi andis hinge puupakule, kuid puupakk tahtis nii väga päris poisiks saada, seega tuleb mängu ka kilk. :) Quichottele lisaks annab autor ülevaate ka tema ihaldusobjektist Salma R’ist, kuidas temast sai kuulus vestlussaate juht Ameerikas, kuidas ta jõudis Indiast Ameerikasse ja anded andsid talle kaasa tema ema ja vanaema.
Teine peategelane on autor, Sam, kes on siiani kirjutanud keskpäraseid kuid populaarseid spiooni kriminulle, kuid nüüd on ta hingelises tupikus ja seega on ta loonud tegelase, kes elaks nagu ta oma elu, lihtsalt ilukirjanduslikus võtmes. Ta kirjutab oma tegelasi tegema asju, mida ta ise tahaks teha ja ta annab oma tegelastele mineviku, mis üllatuslikult langeb kokku ka ta oma pere minevikuga. Autor on selles loos teisejärguline, kuid siiski oluline osa.
Kuid veelgi olulisem selles loos on viis kuidas Autor toob tänapäevase poliitika ja meelestatuse ja vaimupimeduse ja katastroofiootuse ja klassivahed esile. Raamat on ilmunud 2019, kuid see mida ta kirjeldab sobib väga hästi käesolevasse 2021 aastasse, vaata et veelgi paremini. Siin on koos must huumor ja roosade prillideta maailma vaatamine.
Lisaks satiirilisele päevapoliitika pildile on siin suur rõhk ka perekonnal, õvede suhetel ja lapsevanemate/laste suhetel. Kõigil on ootused ja kõik peavad pettuma, keegi ei saa päriselt läbi ilma valedeta või tülideta. Kuid kas pere peab ikka igavesti ühte hoidma, vahet pole mitu musta kass nende vahelt on läbi jooksnud? Kas andestad on ikka võimalik ja vajalik ning kui kerge on vabandust paluda? Perekonnasuhted on imelikud, üheaegselt äärmiselt õrnad ja raudselt tugevad ning ükski pere ei sarnane teisega.
Selline huvitav ja mõtlemapanev raamat, mis on siis saanud inspiratsiooni Cervantese “Don Quijotest” ja Carlo Collodi “Pinocchio”, ning siis tuli säravalt meelde veel ka filmid “Nurse Betty” ning “Maailma viimane armulugu” ja kogumikust “Lilled Algernonile” Asimovi lugu “Inetu poisike” ja Simaki “Suur eesõu”. Eks iga lugeja leiab endale oma tuttavad, kuid need olid minu.
Hea lugemine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar