2026

Artemiz's 2026 book montage

A Court of Frost and Starlight
The Women
The Ending Writes Itself
For Whom the Belle Tolls
Ebamugav tõde
The Astral Library
Eligible
Oskar ja mina. Kõik meie asjad
Remarkably Bright Creatures
The Sirens
Me algame lõpust
The Paradise Problem
The Cinnamon Spice Inn
Tõeline kurjus
Nearly a Bride
Quicksilver
Prima Facie
A ​Court of Silver Flames
The Lighthouse Keeper's Wife
My Friends


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 6. oktoober 2015

Kiil Merevaigus II raamat (Dragonfly in Amber)



Raamat: Dragonfly in Amber. Part II (Outlander #2) by Diana Cabaldon, tõlk Lauri Vahtre (2015) (Apollo, Rahva Raamat, Varrak)
Hinne: B
Jutustus Briti rindeõe katsumustest šotlaste viimase ülestõusu eel ja ajal jätkub. Diana Gabaldon viib oma võrratu jutustamisoskusega lugeja seekord Pariisi, kus resideerib Šoti- ja Inglismaa trooninõudleja prints Charles Stuart. Claire Randall on kakskümmend aastat oma saladust hoidnud. Kuid nüüd on aeg pöörduda täiskasvanud tütre saatel tagasi Šotimaa majesteetlike uduste mägede rüppe. Claire kavatseb tütrele avaldada uskumatuna näiva tõe nõiduslikust kiviringist, mis ta kahesaja aasta tagusesse minevikku paiskas, armastusest, mis suudab läbi tungida isegi sajanditepaksusest ajamüürist, ja Šoti mägilasest James Fraserist – armutust sõjamehest, truust sõbrast, rahumeelsest põlluharijast ja võrratust armastajast. Ent kuidas jõudis Claire 18. sajandist tagasi 20. sajandisse? Midagi pidi juhtuma, sest sel samal hetkel, kui Claire’il oli võimalus kodusajandisse tagasi pöörduda, otsustas ta 18. sajandi, Šotimaa ja eelkõige Jamie kasuks. Mis oli see, mis ta tagasi tõi?
Romance, Timetravel, History

Et siis esimene osa Kiilist Merevaigus lõppes seal, kus Jamie ja Claire Pariisist lahkuma hakkavad, siis see osa algab juba seal, kus nad laskuvad mäest alla ja vaatavad kauguses olevad Lallybrochi.

Väina ületamine läks nagu ikka, Jamie oli nii purjus, et ei teinud muud kui magas ja Claire hoolitses tema eest. Nüüd aga sukelduvad nad mõlemad taas Lallybrochi igapäevaellu, Jamie ja Fergus teevad talutöid, Claire ravitseb ja aitab Jennyt igapäevatöödes, Jenny toob ilmale oma järgmise tütre Maggie, postiga tuleb Pariisist ja mujalt kirju kõigilt nende tuttavatelt ja siis tuleb kiri, mis selle õndsa rahuhetke peapeale pöörab.

Kena Prints on Jamie nime pannud alla kirjale, millega ta  põhimõtteliselt kuulutab sõja Inglismaale ja Jamiel ei jää muud üle, kui minna koos kolmekümne oma mehega koos Charleyga Šotimaa eest võitlema. Loomulikult võtab ta kaasa ka Claire, sest Claire ei jääks maha ka siis, kui Jamie ta väravaposti külge kinni seoks ning samas on sõjas ravitsejaid ka vaja.

Ja nii siis algabki peaaegu üks julmem ja veriseim osa sellest sarjast. Lahinguid võidetakse ja kaotatakse. Inimelusid päästetakse ja kaotatakse. Liitusid sõlmitakse ja lõhutakse. Kuid Jamie ja Claire on koos ja lisaks õudustele kohtuvad nad ka ühe poisiklutiga kes tulevikus mängib väga suurt rolli nende mõlemi elus ning Jamie ja Claire lähevad ka külla Jamie vanaisale „Vanale Rebasele“ Fraserile.

Sündmused arenevad, lahingud jätkuvad ning ühe lahingu käigus peab Jamie Claire loovutama Inglastele, et päästa nende mõlemi elud. See liigutus aga viib Claire kokku vana tuttavaga, kellega kohtumine seletab nii mõndagi Pariisis toimunust ja võib Clairele elu maksma minna. Elusid kaotataksegi kuid mitte Claire oma.

Kui Jamie ja Claire taas kord Šoti armeega ühinevad on Cullodeni lahinguni jäänud vaid üks päev. Enam ei saa seda kuidagi ära hoida, ka kõige äärmuslikumad abinõud ei aitaks enam päästa tuhandete šotlaste elusid, kuid kaks kõige tähtsamat elu peab Jamie päästma, ükskõik mis hinnaga.

Kui Claire on oma jutustuse Briannale ja Rogerile lõpetanud, ei taha Brianna seda loomulikult uskuda, sest Frank on tema isa ja ei keegi teine. Kuid Roger usub Clairet, ning kui Claire avaldab talle ka põhjuse, miks ta pidas tähtsaks, et ka Roger tema juttu kuuleks … nad ei jõua enam Cillian Edgarsi peatada, kuid nüüd vähemalt teavad Brianna ja Roger mõlemad millest Claire rääkis, sest ka nemad tundsid seda tõmmet.

Tõsi ta on, et esimene osa raamatust on tiba veniv ja aeglane, kuid see aeglus läheb peagi üle. Loomulikult kui lugeda esimest ja teist osa järjest, nii nagu nad originaalis on, mitte ei oota pool aastat järgmise osa tõlkimist, siis ei saa sellest arugi, siis on see rahulikum aeg vaid vajalik puhkuse ja hingetõmbe paus enne kui järgmine torm saabub. Ja kuigi ma teadsin kuidas lugu lõppeb ja tean mis edasi saab, siis ikkagi oli ülimalt raske seda lugeda sest lausa võimatu on mitte nende looga ihu ja hingega kaasa minna.

Ega nüüd siis muud üle ei jäägi, kui täna end taas hilisõhtul ETVst esimest hooaega vaatama sättida ja oodata kuni uuel aastal märtsis/aprillis teise hooaja osad vaatajateni jõuavad ning loota, et peagi saab tõlgitud ka järgmine raamat – Voyager.
Pikem variant I hooaja nalju on siin

esmaspäev, 5. oktoober 2015

Must Love Chainmail



Raamat: Must Love Chainmail (Must Love Time Travel #2) by Angela Quarles (2015)
Hinne: B
Ta on sattunud valesse aega ja seega vajab ta päästmiseks rüütlit säravas turvises, kuid see hädas olev daamike võib olla hoopis päästja.

Daamike hädas …

Kary Tolsonil oleks kui päevaplaneeria käe külge aheldatud ning viimane asi mida ta tahab on armastus, mis keeraks pea peale ta hästi korraldatud elu. Tal on plaanis abielluda kindla – kuid igava – mehega, kuid miski pole nagu päris … õige. Üks hooletu soov viib ta läbi aja keskaegsesse Uelsi ning rüütli käte vahele …

Rüütel üsnagi läikivas turvises …

Söör Robert Beucol, pooleldi Normann pooleldi Uelslane, elab oma isa reetlikkuse pärast häbis ning ta on vandunud, et ta taastab oma perekonna maad ning samuti nende au. Et oma kuningale end tõestada, peab ta olema rohkem Normann kui vaid pool. Ja kas oleks paremat võimalust selle tõestuseks, kui oma emapoolsete hõimlaste vastu võitlemine? Tal pole mingit soovi oma teel kalduda mingi salapärase neidise roosade varbaküünte, imelike kommete ning tema külma välikihi all hõõguva kuuma kire pärast.

Mäss, mis paneb nad mõlemad proovile …

Uelsi ülestõus sobib Roberit plaanidega suurepäraselt. Kuid samas Kary? Kohe kindlasti mitte. Kui nad üheskoos rändavad läbi Uelsi südame, viib iga ühine läbielamine neid üksteisele üha lähemale, kuid kaugemale nende eesmärkidest. Kui kõik tähtis aga kaalule pannakse, peavad nad otsustama, kas päästa üksteist ja nende armastust?
Romance, History; Erotica, Time-travel

Taas kord üks rüütlilugu ja kui võrrelda seda eelmise rüütlilooga siis oli see lugu mitme pea jagu üle.
Kuid mingem siis loo juurde.

See rüütlilugu on ka ajarännu lugu, kus ajas rännatakse ühe hõbedast visiitkaarti karbi abil. Sarja eelnevas raamatud juba reisis selle karbi abil Katy sõbranna, kuid tema sattus teise ajastusse.

Katy sattus 13. sajandisse, Iirimaale, kus toimub Uelslaste ja Inglaste/Normannide vaheline võitlus. Katy päästab rünnaku jalust Söör Robert Beucol. Selle päästmise käigus kaotab Katy oma karbikese, kuid kui ta tahab oma aega tagasi saada, peab ta selle kindlasti üles leidma. Edasi hakkab kõik väga kiirelt toimuma – Katy maskeerib end poisiks, et tal oleks kergem lossis ringi liikuda ja Robert läheb tema pettusega kaasa võttes ta oma kannupoisiks. Kui rünnak lossile muutub juba liiga ohtlikuks, põgenevad lossi elanikud, kuid põgenemise käigus saab Kary noolega pihta. Robert otsustab, et ta peab Katy päästma enne kui haav eluohtlikuks muutub ja seega jäävad nad teistest põgenikest maha. Kui nad juba saavad edasi liikuda satuvad nad Uelslaste kätte vangi, nende eest määratakse lunaraha, lunaraha makstakse ära, ning nad saavad jätkata teekonda selle lossi suunas kuhu oli planeeritud põgenikega minna.

Kuid miks üldse oli Katy Iirimaal? Ta oli koos oma sõbrannade ja tulevase meheõega viimasel vallalisel reisil enne pulmi, milleni oli jäänud veel vaid paar kuud. Ta elu on täpselt selline, nagu ta planeerinud on, kõik on täpselt paika pandud, kuid siiski on miski nagu valesti. Miski oli teda Iirimaale tõmmanud, millegipärast näeb ta und rüütlist ja kui ta siis soovib saada aru sellest, mis teda vaevab, satubki ta Roberti juurde. Sellel ajal kui nad koos rändavad, ei mõista nad esialgu üksteist, kuid kui Katy õpib selgeks vana Normanni keele, saavad nad suhelda ning Katy mõistab, et kogu ta senine elu on olnud põgenemine trauma ees, mida ta koges oma lapsepõlves. Ning täpselt nagu Katy, on ka Robert võidelnud oma minevikuga, oma isa kurikuulsusega ning tema ainus eesmärk on olnud taastada perekonna maad ning au. Kuid kui nad koos on, hakkavad nad elu vaatama hoopis teise nurga alt, kuni …

Neil polnud muud võimalust, see lihtsalt pidi nii juhtuma, rahvajutud olid sellest juba loodud ning see oli nende ainus võimalus õnnele.

See oli üks meelelahutuslik, armas ning kaasakiskuv lugu. Selle loo ajarändamine oli huvitav versioon, 13. sajandit oli hästi kirjeldatud ning Katy ja Roberti vaheline romantika oli väga ilus. Seda raamatut oli täielik nauding lugeda.

reede, 2. oktoober 2015

Knight Errant



Raamat: Knight Errant by Rue Allyn (2015)
Hinne: D
Leedy Juliana Verault jättis inglismaa – ja selle mehed – meeleldi kaugele selja taha, ning asus elama kui Beguine. Kuid kristlik kogukond ei paku talle enam turvalist kaitset kui talle antakse ülesanne reisida Itaaliasse, Palermosse, kus talle usaldatakse kirjad paavstilt, mis võivad muuta naiste seisust kiriku silmis. Juliana käes on võti, millega muuta kogu Euroopa kirikute struktuuri, kuid seda vaid juhul, kui ta suudab oma nõbu Kuningas Edward I nõudest vabaneda, kellel on plaan panna ta poliitiliselt soodsalt mehele.

Edward saadab söör Robert Clarwyni, pahandustesse sattunud rüütli, kellest on saanud kuningale ustav kütt, kes otsib üles kriminaale ja reetureid, Julianat ta tagasi koju tooma. Robert pole veel kunagi oma otsingutel häbisse jäänud … kuid ta pole ka kunagi pidanud tooma tagasi kedagi sellist nagu leedi Juliana, kel pruugib vaid naeratada, et Robert oleks segaduses ja jahmunud.

Kui Robertil ei õnnestu mitte kuidagi Julianat tagasi Inglismaale tuua, kaotab ta igasugusegi võimaluse tagasi saada oma perekonna valdusi ning pesta perekonna nime puhtaks. Kuid Juliana peab oma missiooni lõpuni viima, või seab ta ohtu kõigi naiste tuleviku kristluses.

Kui ohud ja intriigid Roberti ja Juliana ümber üha tihedamalt põimuma hakkavad, peavad need kaks üksteiselt tuge leidma ja olema valmis kõigega riskima … seal hulgas ka oma südametega.
Romance, History

See oli üks segane, imelik ja ka huvitav lugu.

Kui võtta seda kui 13 sajandi rüütliloona, siis oli ta ju päris hea, kui unustada ära raamatu alguses olev ja sinna mitte sobiv Juliana kiimane heietus. Nagu rüütlilood/legendid ikka, oli seegi lugu täis uskumatuid asju, äkilisi hüppeid nii ajas kui ruumis, puudusid vaid draakonid, mereelukad ning mehed ussikeelega :).

Kuid kui võtta seda kui ajaloolist armastuslugu, siis oli see raamat vihaleajavalt täis vigu nii ajaliinis, geograafias kui ka ajaloos (kuidas Juliana teadis „saladusest“ enne kui talle seda tegelikult räägiti või keegi sellest üldse teadis, kuidas kahe kuu kaugusel olev tähtaeg on endiselt kahe kuu kaugusel ka pooleteise kuu pärast, kuidas laev mis alustab Palermost teekonda Inglismaale, satub nelja päeva pärast tormi kätte ja torm viib ta tagasi loode Itaaliasse, mis asub Roma lähistel?!?!). Ja Juliana ja Roberti vaheline romantika … see oli üks imelik asi. Alguses kui nad alles kohtuvad, siis on nende mõtisklused pea tänapäevaste armastusromaanide vääriline, kuidas Robertil läheb kõvaks sel hetkel kui ta Julianat näeb ja kuidas Juliana tunneb, et ta üsk karjub tühjusest kui Robert ta ligi on ja ta unistab sellest, kuidas ta oleks vaid üheks ööks Roberti oma, kes seda siis ikka teada saaks … tõsiselt?!?! … kuid siis ühtäkki on Robertil „saladus“ mis sunnib teda eemale hoidma armastusest ja naistest ning Juliana on mures Roberti suuruse pärast ja selle pärast, et kui ta Robertile andub, peab ta Beguinede juurest lahkuma … jääb mulje nagu oleks raamatu alguse kirjutanud üks inimene ja lõpu teine või siis on algus kirjutatud ammu aega tagasi ja kui kirjutamisega jätkati, siis ei loetud üle seda, mis oli alguses.

Mulle oleks ilmselt see lugu vägagi meeldinud, kui siin poleks olnud nii palju ajaliini vigu, geograafilisi anomaaliaid ja muid väikeseid asju, mis lihtsalt ei sobinud kokku. Kui see oleks olnud üks või teine – rüütlilugu või ajalooline armastusromaan – siis oleks olnud palju parem, kuid praegu … iseenesest polnud ju paha lugu, kuid hea ka polnud.