The Miss Education of Dr. Exeter

Raamat: The Miss Education of Dr. Exeter (Paranormal Invetigator #3) by Jillian Stone (2013)

Hinne: F

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/13457309-the-miss-education-of-dr-exeter

Aurujõul töötavates punkritest, kuumadesse buduaaridesse – Phaeton Black teab kuidas Victoria aegses Londonis hakkama saada. Kuid vahel, kuid kukkuda jäneseurgu, siis ei pruugi sealt enam tagasi saada …

Kui portaal kõigub

Phaeton Black on kadunud. Ta on tõmmatud alternatiivsesse universumisse – seda kõike tänu professor Lovecrafti Dimensioonide-vahelisele portaalile – ja teda ei suudeta kuskilt leida. Isegi nõiduslik Miss America Jones, kes ootab Phaetoni last, ei tea tema asukohast midagi. Kuid kui spioon kärbeste mikrofonid salvestavad Phaetoni hääle Pariisi salongides, palub America oma parima sõbra abi, et Phaetoni leida – enne kui nende ohtlikuim vaenlane ta leiab.

Ei ole mõtet tulla segama

Üheskoos võluva dr. Exeteri, tema hoolealuse Mia ja kahe usaldusväärse Öövarjuga, reisivad nad Valguse linna. Kahjuks on sügiseses Pariisis midagi, mis toob dr. Exeteris välja kuradi – ja looma rahumeelses Mias, kelle sisemine loom ärgitab Miat muundumaks suurempäraseks pantriks. Kuna mõlemad dimensioonid kummalgi pool kosmilist kuristikku on koost lagunemas, siis peab doktor vabastama Phaeton Blacki kurikavala tehnikaguru haardest – või nende mõlemi armastatud naised võivad kaduda … igaveseks

Romance, Fantasy, Paranormal, Criminal Mystery

Jah, kui see poleks olnud üks NetGalley raamatutest, poleks ma seda lõpuni lugenud. Käesolev ei ole mitte raamatu arvustus, vaid raamatu materdamine.

See lugu on nagu üks halb unenägu, mida näed pärast rasket päeva, kui on magama mindud liiga täis kõhuga. Lugu hüppab pidevalt, üks stseen ei lõppegi veel, kui juba järgmisest lõigust algab teine. Üsna tihti tuli mul lehekülge uuesti üle lugeda, sest ma olin segaduses, mis toimub, kes on kes ja kus nad on. Tõsi ta on, et ma pole lugenud selle sarja esimesi raamatuid, kuid ma ei usu, et ka see oleks mind aidanud.

Põhimõtteliselt on lugu siis dr. Exeteri ja Mia armastuslugu, kuid seda võiks üldse nimetada armastuslooks. Mina ütleks pigem, et selles loos polnud armastusel mingit rolli. Pea üle ühe peatüki aitab Exeter Mial rahuldada tema „hüsteeriat/vajadust muunduda“, esmalt käega, siis vibreeriva sõrmega, siis oma liikmega, siis vibreeriva palliga millestki ja nii edasi ja nii edasi, et siis lühidalt, iga teine peatükk oli fuckfest. Isegi kui loo kriminaalse põneviku pool nõudis, et need kaks kiirelt tegutseksid, kadunud inimesi otsik või siis end peidaks, leidsid nemad alati aega, et kuskil kardinate vahel nahistada või siis avalikult kõigi ees seksiklubis stseenis osaleda. Nende suhe, kui seda võib nii nimetada, mis oli esialgu hooldaja ja kasvandik, muutus hiljem kliiniliseks seksimiseks ning armastusega polnud siin küll miskit pistmist.

Kuigi ma juba algul ütlesin, et lugu oli väga hüplik, siis lisaks sellele oli lugu ka täis absurdseid loogikavigu, nagu näiteks võis keegi olla üks hetk alasti, ning hetk hiljem juba täielikult riides, ning Victoria aegsed pantaloonid mahtusid mugavalt püksitaskusse ja viimasel vindil rase naine ronis mööda Pariisi Jumalaema Kiriku katuseääri ja nii edasi. Kui ma õieti aru sain, siis toimus tegevus kahes erinevas dimensioonis, millest on ilmselt rohkem juttu varasemates raamatutes, või vähemalt loota ju võib, kuid ma võin ka eksida, kuid pidevalt räägitakse miskisugusest Outemerest (sai vist õieti) ning ühes kohas on isegi mainitud, et see koht on 21. sajand, kuid ma võin ka täielikult eksida. Jaa, ma tean, et tegu on fantaasia kirjandusega, ning Stempunki looga (kuigi Steampunki oli siin küll ülimalt vähe), siis ikkagi, ei tohiks ju kõiki neid loogikavigu vabandada sellega, et tegu on fantaasiaga.

Et siis kokkuvõtvalt võib öelda, et see oli mingil määral Steampunkilik, mingil määral romantika, natuke kriminaalne, ning palju erootikalik lugu. Halvasti välja kukkunud, erootika sugemetega Jules Verne fanfiction.

Taas üks kehv valik NetGalleyst, loodan et neid valesid valikuid ei tule rohkem.

Sugar Skulls

Raamat: Sugar Skulls by Lisa Mantchev, Glenn Dallas (November 2015)

Hinne: B+++

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/24969422-sugar-skulls  

Tere tulemast Cyrenesse, linna kus energia on raha ning muusika on linna noorte elanikike jaoks nende kütus. Kõik on võrgus ning selle maailma suurima mänguväljaku elanike ärgitatakse järgima igat võimalikku  füüsilist ja emotsionaalset kirge ja rahuldust.

Vee on Sugar Skulls nimelise bändi solist. Sugar Skulls on Ühingu uusim projekt. Micah liigub linnas ringi kui vaim pärast seda kui ta oli illegaalse narkotikummiga üledoosi saanud ning võrgust välja kukkunud. Kui Miachi ja Vee vahel tekib otsekohene ning vaieldamatu kontakt, ühinevad ka nende kahe probleemsed elud.

Vee vahetab kontsertlavad Cyrene majade katuste ning tagahoovide vastu koos Michaga ning üheskoos tuleb neil vältida Vee karmikäelist manageri, samas kui nad püüavad selgusele jõuda nende mõlemi segastes minevikes. Ning enne kui viimne eesriie langeb, toovad Miach ja Vee linna endi ette põlvili, sest nad püüavad luua meeleheitlikult ühist kodu ja tuleviku, kuis oleks palju armastust.

Romance, Utopia, YA, Action

Tänu NetGalleyle õnnestus mul lugeda Lisa Mantchevi uut raamatut Sugar Skulls enne kui see veel avaldatud on. Ja lugedes seda suurepärast uut teost, mille ta on kirjutanud koostöös Glenn Dallasega joonistus minu silmade ette järgmine pilt – kujutage ette, et Kollide Kompanii on laiendanud oma tegevust ka inimeste maailma, ning selle asemel, et koguda vaid laste karjete ja naeru energiat, koguvad nad nüüd noorte inimeste energiat, mida nad loovad tehes sporti, võisteldes, tantsides, lauldes ning seksides, ning kõiki nende tundeid ja nende energiat võimendatakse veel legaalsete narkootikumidega ning ka illegaalsete narkootikumidega. Et hoida need noored, kes pidevalt pidutsevad ja ilma kaitseta seksivad terved, on nende vereringesse lisatud nanoosaksesed (midagi umbes nii nagu Rachel Caine Revivalist sarjas, kus need osakesed elustavad surnuid või siis Arrow sarja Ray Palmeri loodud osakesed, mis päästavad ta eluohtlikust vigastusest) ning need samas osakesed hoiavad ka noored võrgus, et kõik noorte loodud energia saaks ikka kogutud, ning ka linna juhid saaks jälgida elanike asukohti ja tegevusi. See müüriga ümbritsetud linn meenutas vägagi Kit Rocha Beyond sarja linna Eden. Ilmselt oleme me kõik kuulnud seda, kuidas vanemad inimesed ütlevad, et kui vaid saaks kuidagi noorte energiat koguda, siis poleks meil enam mingit probleemi elektrienergia tootmisega, vot selles raamatus on siis seda ütelust edasi arendatud.

Pärast seda kui ma olen nii pikalt maalinud teile pilti Cyrenest ja sellest kuidas ta töötab (vähemalt minu arusaama järgi) oleks aeg tutvustada teile ka loo peategelasi – Veed ja Miachat.

Vee on tüdruk kellel on uskumatu hääl millega ta suudab oma kuulajaid pea hulluks ajada ning nii palju energiat toota, et ta on võimeline kogujad läbi kärsatama. Ta on olnud Cyrenes ja laulja sellest ajast saati, kui ta oli neliteist, kuid ta vanimad mälestused on umbes aasta vanused, kuna ta on päris mitu korda ka ise ennast läbi kärsatanud, ning iga kord kui ta on taas tagasi elavate sekka toodud on tal ka mäluvahetus tehtud. Talle meeldib see viimane versioon temast endast ning ta ei tahaks uuesti alustada, kuid kuna ta manager Damon teda üha suurematele tulemustele lükkab, kardab ta et peagi on teda ähvardamas uus algus. Seda siis seniks, kuni ta näeb ühel oma kontserdil üht imelikku poissi.

Micah on Cyrennes illegaalselt, kuid kuus kuud tagasi oli ta täieõiguslik Cyrenne elanik/tööline, kuid siis katsetas ta koos sõpradega üht illegaalset narkootikumi ja tema oli ainus kes sellest eksperimendist elusalt väljus. Nüüd on ta linnas tagasi ning püüab leida nii selle Õunakonjaki nimelise narkootikumi tootjat kui ka levitajaid. Ta on siiani hoidnud madalat profiili, kuid ühel õhtul jääb ta ühes baaris vaatama Sugar Skulls nimelist bändi … ning selle bändi solist mõjub talle suisa hüpnotiseerivalt. Ta tahab/peab teada saama, kes see tüdruk on. Järgmiselt õhtul viib ta töö teda teise baari ja seal kohtub ta teise võluvaima tüdrukuga kellega ta iial kohtunud on, kuid tüdruk on võtnud Õunakonjakit ning Miachi kaitsjainstinkt hakkab hetkega tööle, ning ta läheb diilerit püüdma. Seega ühtäkki on Miachil kaks eesmärki – leida Õunakonjaki tootja/jagajad ning leida need kaks tüdrukut.

Saatus ja kinnisideed viivad neid kahte nii mõnigi kord üksteise ligidusse ning lõpuks on Micah see, kes päästab Vee surmasuust ning Vee on see, kes hiljem päästab Miacha elu. Isegi selles hedonistlikus linnas on oma paharid ning reeglid mis osutuvad ohtlikuks linna elanikele/töötajatele. Seega kui Vee, tema bändikaaslased ja Miach poleks alustanud seda mässu …

See on üks vägagi suurepärane lugu, milles on huvitavad tegelased ning kaasakiskuv lugu. Isegi kui loo algus ongi natuke segadusse ajav kuna kogu see linn ja sealsed tegevused pole veel tuttavad, siis peagi selgub kogu lugu ning kui juba kõik sujuvalt jooksma hakkab, on raske raamatut käest panna.

Üks väga hea lugemine.

Avelynn

Raamat: Avelynn by Marissa Campbell (2015)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/23848159-avelynn  

On aasta 869. Avelynn, kaheksateist aastane ilus ning salajas paganlik Somerseti maavanema tütar, on kogu oma elu elanud ümbritsetuna armastusest ning mõistmisest. Ta pole veel leidnud meest, kes ta südame põksuma paneks, kuid seni pole ka ta isa sundinud teda abielluma. Üheskoos teadetega peagi puhkevast sõjast, sunnib Avelynni isa teda kihlusesse Demasiga, mehega kes ihaldab vaid Avelynni rikkust ning positsiooni. Kui kardetud abielu üha reaalsemaks muutub, pöördub Avelynn oma usu poole, rännates rannikule, et otsida vastuseid iidsetest rituaalidest, kuid leiab Alrik Verekirve ning kuuskümmend teist viikingit, kes on seal maabunud.

Alrik ei ole nagu ükski teine mees, keda ta oma elu jooksul kohanud on, ta on tugev ja intrigeeriv. Ka Alrik armub koheselt Avelynni ilusse ja julgusesse. Nende vahel lööb lõkkele kirglik salasuhe, kuid neid hoiab tõeliselt kokku saamast palju enam kui vaid ahne kihlatu.

Kui Saxonid ja Viikingid alustavad sõjaga leiavad Avelynn ja Alrik end eri pooltelt ning saatuse meelevallast. Kas nad saavad jääda truuks nii oma rahvale kui ka üksteisele?

Romance, History, YA

Minu jaoks oli selle raamatu näol tegu ühe noorte täiskasvanute romaaniga, mis toimub esimesel sajandil. Raamatu tutvustuses oli, et see lugu peaks sobima Diana Gabaldoni raamatute austajatele, kuid minu jaoks oli tegu ühe nõrga Outlanderi fanfictioniga, millest võib leida mõningaid sarnasusi Outlanderi looga, kuid see ei ole ajarännu ega ka eepilise armastuse lugu. Pigem võiks seda lugu võrrelda Viikingite telesarja ümberpööratud looga, sest siin on peategelaseks tütarlaps Inglismaalt, mitte Inglismaale saabuvad viikingid.

Et siis lugu on ühest noorest tüdrukust, kes elab esimese sajandi Inglismaal, mida pidevalt ründavad viikingid ning kus sisemiselt keevad pidevalt võimuvõitlused vendade ja vallaslaste vahel – kõik tahavad olla tipus ja rikkad ning võidelda viikingitega. Avelynn on ühe suurema paruni tütar ning teda on kasvatatud koos vennaga kui sõdureid isa poolt ning Avelynni ema kasvatas teda enne oma surma kui tulevast pea preestrinnat.

Kui Avelynn sai seitseteist otsustas ta isa, et tüdruk peab abielluma. Ta oli juba aastaid tütrele pakkunud igasugu kosilasi, kuid Avelynn oli nad kõik ära põlanud, kuid nüüd, kui viikingite oht taas pead tõstma hakkab, otsustab isa tüdruku tulevikku kindlustada ja ta mehele panna. Kuid Avelynn on kogu oma elu unistanud mehest nagu ta isa, kes on armastav ja mõistev ning kes ei suhtu oma naisesse kui orja ja hüpiknukku. Seega läheb Avelynn salaja rannikule, et küsida seal maagilistelt kividelt nõu, mida edasi teha. Vastus jätab ta segadusse, seega läheb ta veel kord salaja rannikule, et viia läbi kevadise pööripäeva riitus. Kui ta seal siis ümber oma lõkke riituse tantsu lööb leiavad ta viikingid. Kuid need pole nagu need teised viikingid, kes on juba kaua aega mööda külasid ja linnu käinud, inimesi tapnud ja maju põletanud. Alrik on haritud ja tsiviliseeritud ning ta hoiab ka oma mehi kõvasti kammitsas.

Nende kahe vahel tekib hetkega põletav iha, kuid neil pole aega oma tundeid realiseerida, seega lepivad nad kokku järgmise randevuu järgmise täiskuu ajal. Taaskohtumist oodates saadab Avelynni sõbranna ta muretsema seerumit rasestumise vastu ning annab talle vägagi üksikasjaliku õpetuse seksi kohta.

Kui Alrik ja Avelynn taas kohtuvad veedavad nad kogu öö üksteise käte vahel ja … Avelynn peab siiski abielluma ta isa väljavalituga, ta isa ja vend on läinud mandrile kuninga poolt saadetud ristiretkele, Avelynn leiab sugulased kellest tal aimugi polnud, ta näeb pealt asju mida ta näha poleks tohtinud ning tema tulevane osutub kellekski vägagi ohtlikuks ja …

Tegu on ühe üsnagi kergesti aimatava looga, ning iga kord kui lugu nagu hakkaks juba mingil määral õnneliku lõpu poole liikuma, tuleb miski vahele, mis seda takistab, kuid see miski on tavaliselt midagi väga õõvastavat. Selles loos on esindatud kõik seksuaalsed kalduvused ning nii mõnigi tegelane on Sadist. Sellele lool oli väga hea mõte, kuid teostus, ei olnud just kõige parem, ta oli loetav kuid mitte väga usutav (oh, te saate aru küll mida ma mõtlen :)).