The String Diaries

Raamat: The String Diaries (The String Diaries #1) by Stephen Lloyd Jones (2013)

Hinne: A

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17568538-the-string-diaries  

Rida erinevaid sissekandeid, kirjutatud erinevate inimeste poolt, erinevates keeltes ning erinevatel aegadel. Nad jutustavad kuulujutust. Varjust. Tapjast.

Ainus asi mis Oxfordi professorit, Charles Meridithi huvitab nendes päevikutes on osa Ungari folkloori kohta … kuni ta satub silmitsi selle müüdiga.

Hannah Wilde jaoks on need päevikud ellujäämiseks hädavajalikud, sest neist on ta selgeks saanud kolm tähtsaimat reeglit eluspüsimiseks: kontrollik kõiki, ära usalda kedagi, ning kui kahtled, põgene.

Kuid Hannah teab, et kui ta tütar kunagi üldse võiks end turvalisena tunda, peab ta lõpetama jooksmise ning astuma vastu sellele õudusele, mis on tema perekonda kummitanud juba viis põlkvkonda.

Ning päevikutes pole midagi, mis teda selleks kohtumiseks võiks ette valmistada.

Paranormal, Horror, Thriller, History

See on üks väga õõvastav ja tõsiselt julm lugu. See on julm, kuid samas ülimalt kaasahaarav lugu. Jah, on hetki kus ma pidin raamatu käest panema, sügavalt sisse hingama ning õnnelikke mõtteid mõtlema, kuid päris lugemist lõpetada ka ei saanud, sest ma tahtsin teada, millega see kõik lõppeb, vaatamata kõigele sellele õudusele ning julmusele.

See lugu jookseb läbi sajandite, lugu on pikaealistest (ei ole vampiirid), kes saavad oma välimust muuta (ei ole kujumuutjad). Ühel neist on defekt, mis teeb ta teistest omasugustest välimuse poolest erinevaks, kuid tal on tõsine defekt ka seespool – ta on sadist ning tal on kinnisidee ühe tüdrukuga, keda ta kohtas, kui ta oli omade seast välja heidetud. Ta on selle tüdruku järeltulijaid juba üle mitme põlvkonna jälitanud ning tavaliselt kui ta on leidnud järgmise järeltulija on see kohtumine lõppenud kas naise või siis tema perekonna surmaga.

Nüüd on siis Hannah viimane selles reas koos oma tütre, abikaasa ja isaga, keda Jakab jälitab. Ning kui ta nad leiab…

See lugu on ülesehitatud nii, et lugejal on võimalik jälgida seda kuidas Lukacsest saab see koletis kes ta nüüdseks on ning kuidas üks põlvkond teise järel toob ilmale uusi tüdrukuid, kes sarnanevad vägagi sellele tüdrukule kelle Jakab kaotas ning sama aegselt jälgime ka seda mis toimub praegu Hannahi, Nate, Leahi, Charlesi, Gabrieli ja Sebastianiga …

Nagu ma juba alguses ütlesin, on tegemist vägagi julma looga, kuid sellegi poolest on lugu niivõrd huvitav, et väga raske on raamatut käest panna, kui just lugu ei lähe nii julmaks, et korraks tuleb hingetõmbe paus võtta.

See oli üks tõsiselt suurepärane lugu.

Kissing the Maid of Honor

Raamat: Kissing the Maid of Honor (Secret Wishes #1) by Robin Bielman (2013)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/17857511-kissing-the-maid-of-honor

Tema parima sõbranna venna suudlemine polnud kunagi nii hea tundunud …

Sela Sullivan on nõuks võtnud olla läbi aegade parim pruutneitsi, isegi kui see tähendab seda, et ta peab peiupoissi kannatama. Luke Watters on väljakannatamatu ning liiga ilus lisaks sellele, et ta on ka see tüüp, kes alandas Selat keskkooli ajal, kui ta teda suudlusputkas suudles, kuid Luke on ka Sela parima sõbranna vanem vend. Sela on kindel, et Luke on endiselt seesama ülbe sportlane ning seega vannub ta, et ta keskendub vaid oma kohustustele ning hoiab sellest ärritavast – ärritavalt ahvatlevast – Lukest eemale.

Luke on harjunud igasuguste riskantsete ettevõtmistega, kuna ta on maailmakuulus ekstreemspordi fotograaf. Kuid kas ta on valmis riskima oma südamega selle ilusa Sela Sullivani pärast, kes nähtavalt endiselt teda vihkab selle pärast mida ta aastaid tagasi talle tegi? Seda poleks ta küll oodanud. Sela sütitab Lukes sellise kire, mida ta kunagi varem tundnud pole ning mida rohkem aega nad koos veedavad, seda rohkem Luke teda ihaldab. Kuid kas ta suudab tõestada audaamile, et temast on saanud aumees?

Romance

Pruutneitsi suudlemine on üks väga tore, lihtne ning puhas armastusromaan.

Lugu on siis Selast – ta töötab haiglas õena ning ta on oma parima sõbranna pruutneitsi.

Ja Lukest, Vanessa vennast, kes on fotograaf, kes reisib mööda maailma ringi, teeb pilte ekstreemsportlastest ekstreemsetes situatsioonides ning ta ei löö ka ise ohtlikes situatsioonides risti ette.

Umbes kümme aastat tagasi suudles Sela Luket suudlusputkas ning Luke käitus nagu üks teismeline poiss ikka, kui tema parima sõbra väikse õe suudlus talle liialt meeldib – ta nimetas Sela huuli laiba huulteks ning see nimi jäi Selale külge kogu ta keskkooli ajaks. Sela on endiselt selle pärast tulivihane kuid Lukel pole sellest aimugi, tema arvab et Sela on selle unustanud, isegi kui ta ise end selle pärast tiba kehvasti tunneb.

Seega kui Luke tuleb oma õe pulma ajaks koju, teeb Sela soovikaevu juures soovi, et Luke temast eemale hoiaks, kuid kaev teeb omalt poolt kõik, et täituks hoopis vastupidine.

Kõik teavad, mida Sela Luke vastu tunneb ning kõik räägivad Lukele, et ta peab Selast eemale hoidma, et Sela ei kaotaks oma parimat sõbrannat ning Luke ei oleks põhjuseks miks ta õde oma sõbranna kaotab ning miks ta ise oma parima sõbra kaotaks, Sela venna nimelt. Kuid ikkagi lükkavad kõik neid igal võimalusel kokku. Korraks ma arvasin, et nii peabki olema, selline keelatud vilja efekt, et mida enam nad neid lahus püüavad hoida seda enam nad koos tahavad olla ja see ongi kõigi eesmärk, kuid ei olnud nii. Seega nende paari nädala jooksul, mis jääb veel pulmadeni peavad Sela ja Luke koos tantsutunde võtma, koos pulmatorti maitsma minema, Luke peab Selale küüti pakkuma kui ta auto katki läheb ning Luke viib ta motikaga sõitma, ning nad jäävad tormi kätte motikaga sõitmas olles ning peavad veetma öö teeäärse hotelli mesinädalate toas …. Seega kõik räägivad, et püsige lahus, kuid samas lükkavad neid kokku.

Ilmselt te juba aimate, kuidas see lugu lõppeb, kuid päris tore oli nende ühist teekonda lõpuni jälgida.

Nagu ma juba alguses ütlesin, oli tegu ühe toreda, lihtsa ning puhta looga, mille võiks pikale lennule kaasa võtta ja lennu lõpuks oleks ta läbi. :)

A Fatal Likeness

Raamat: A Fatal Likeness (Charles Maddox #3) by Lynn Shepherd (2013)

Hinne: D

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/16169845-a-fatal-likeness

See müsteerium uurib luuletaja Percy Bysshe Shelley ning tema abikaasa Mary (Frankensteini autor) salapärast ning seletamatut elu.

1850 aasta viimastel päevadel võtab detektiiv Charles Maddox vastu uue juhtumi. Kes on tema kliendiks? Ainus kirjanike Shelleyde ellujäänud poeg.

Charles leiab end peagi kistud kibedasse võitlusesse poeedi kirjandusliku pärandi üle, kuid siis teeb ta ühe juhusliku avastuse, mis tõstatab küsimuse Shelley esimese naise surma kohta ning Charles hakkab tõsiselt kahtlema, kas naine ikka tappis end ise või oli see mis tegelikult juhtus palju julmem kui enesetapp.

Mida sügavamale mineviku võrkudesse Charles kistakse, seda tumedamaid ning õõvastavamaid saladusi ta avastab, kuni ta seisab silmitsi tõsiasjaga, et võib-olla isegi ta oma vanaonu on segatud vandenõusse varjamaks kolmekümne aasta taguseid sündmusi.

Lugu Shelleydest on lugu armastusest, surmast, kaotusest ning petmisest. Selles raamatus pakub Lynn Shepherd oma lahendust müsteeriumitele, mis on tänase päevani lahendamata.

Criminal Mystery, Literary Mystery, History

See oli üks väga huvitav raamat, kus lahati kirjanike Shellyde abielu ümbritsevat müsteeriumi.

Seda raamatut lugedes, ei saanud ma päris hästi aru, kas oli tegu esseega „Mida ma arvan ühest ajaloo suurimast armastusloost?“, mis oli vahel kirjutatud kui novell vahel kui televisiooni loodussaate käsikiri või oligi tegu käsikirjaga Richard Attenbouroughi lootussaatele ja History kanali ajaloolisele mängufilmile. Läbi kogu raamatu kutsub kirjanik meid jälgima peategelasi nende loomulikus elukeskkonnas, tuletame meelde asju eelmistest raamatutest (ilma rohkema seletuseta, kuid kuna mina pole eelmiseid selle kirjaniku ja selle sarja raamatuid lugenud, siis oli see mulle vägagi arusaamatu), me võrdleme käesolevaid sündmuseid tänapäevaste teadmistega nendest inimestest, psühholoogiast, arstiteadusest. Kogu see „nüüd jälgime; järgmine kord kohtume; nagu te mäletate; meie nüüd juba teame …“ oli tõsiselt närvidele käiv. Mul oli tõeline tahtmine öelda – otsusta juba ära, kas sa kirjutad kirjanduslikku novelli või siis uurimustööd semestri lõpus.

 

Iseenesest see lugu oli väga huvitav, kuid ma ei suutnud seda hetkekski nautida, sest mind häiris see stiil millega ta kirjutatud oli.

Aga mõelgem nüüd natuke – läbi ajaloo kuulsaimad armastajapaarid:

Romeo ja Juliet – kaksik enesetapp

Cleopatra ja Mark Antony – läbi kogu abielu üksteise piinamine ja lõpp taas kaksik enesetapp

Mary ja Percy Shelley – selle teooria kohaselt oli nende abielu ja kogu suhe üldse üks väga õel, võigas, armastusega manipuleerimine, ümbritsevate piinamine ja üksteise nõrkuste ärakasutamine.

Et siis, miks peetakse neid paare ideaalseteks armastajapaarideks? Pole üldse ime, et olen armastuse suhtes selline skeptik.