Consumed

Raamat: Consumed (Firefighters #1) by J.R. Ward (2018)

Hinne: B

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/39296491-consumed

Anne Ashburn on naine, kes on mattunud …

… oma ebameeldiva perekonna saaga alla, oma järsult lõppenud tuletõrjuja karjääri alla, ning teda kummitava pahapisisit kolleegi Danny McGuire alla, kuid nüüd on tal ka uus raskus õlul – uus juhtum, mis paneb teda silmitsi armutu tapjaga.

Kindlameelne Anne oli karmatu ning ta armastas tulega kaasnevat põnevust, püüdes olla alati parim. Kuid kui üks riskantne otsus lao põlengus muudab kogu ta elu igaveseks, peab Anne mitte ainult leidma endale uue töö vaid ta peab leidma ka iseennast.

Kildudeks lööduna ning masenduses alustab Anne uut karjääri tulekahjude uurijana, mis pakub talle endise põnevuse asemel haledat asendust. Ta ei usu, et ta suudaks veel kunagi end tunda nii kirglikult töösse mattununa, nagu ta varem oli – seda seni kuni ta avastab vägagi kahtlased tulekahjud oma kallis kodulinnas.

Danny McGuire on esmaklassiline tuletõrjuja, parim kogu maakonnas, kuid keset isikliku kokkuvarisemist. Danny riskib rohkem kui kunagi varem ning tundub suisa et tal on elu isu kadunud, seda seniks, kuni ta ühineb Annega, et leida seda, kes tulekahjusid alustab. Kuid Danny võib olla Annele rohkem kui meeldiv vaheldus, ning mida lähemale Anne paharile jõuab, seda rohkem hakkab tagaaetav Annet sihikule võtma.

Romance, Action, Criminal

See on siis see raamat, mille eellugusid ja lühikest teaserit ma suvel juba lugesin. Nüüd lõpuks jõudsin ka siis raamatu enda läbi lugeda. Tegelikul oli väga hea, et ma ootasin lugemisega nii kaua, sest kui ma oleks kohe sügise alguses raamatu läbi lugenud, siis poleks ma Anne esialgset masendust nii hästi aru saanud kui nüüd sain. Tõsi, mina ei kaotanud kätt, kuid ma kaotasin oma käe kasutamise võimaluse kümneks päevaks, kui mu sõrmed kipsi pandi. Ega ennem millegi kaotamisest aru ei saagi, kui oled seda ise kogenud. Need kümme päeva olid ikka pärsi rasked, kui pead ümber õppima kõike vasaku käega tegema ja isegi selline lihtne asi, nagu hammaste pesu, on omaette ettevõtmine, rääkimata juuste kammimisest või siis söögi tegemisest või nõude pesemisest. Seega kui ma lugesin Anne esilagsetest probleemidest, tuli see kõik liigagi tuttav ette.

Aga räägime siis ka raamatust. See oli hea lugu, hea Wardilik lugu, kus peategelased pannakse raskesse olukorda, kus nad peavad üksteise abiga välja tulema, kuid samas peavad nad uskuma, et tegid seda ise oma jõududega, et nad saaksid ikka pead püsti hoida ja kõigile näidata, et nad on tugevad.

Anne, kes jäi põlevas majas langevate rusude alla käega kinni pääseb sealt ainult siis, kui ta käe maha jätab. Aga ta ei saa ju ise kirvest vibutada, selleks on tal ju abi vaja ja abi on tema kõrval Danny näol, kes pärast ei suuda kirvest nähagi. Kuid ega selles põlengus ainult Anne viga ei saanud, tema mahajäetud käsi oli selle kõrval, et Danny mattus täielikult rusude alla, naljamäng. See ühiselt läbi elatud õudus aga ei lähenda neid. Vastupidi, möödub pool aastat, enne kui nad taas üksteist näevad või räägivad ja ka siis nad sööks pigem klaasi, kui oleksid ühes kohas koos. Ühte närib süütunne ja teine ei taha toimunut meenutada.

Kuid kui Anne leiab oma esimese uurimuse käigus, et selle põlengu ja tema viimase põlengu vahel on sarnasusi, hakkab ta asja lähemalt uurima ning avastab sarnaseid asju ka teistes põlengutes, mis on viimase kahe aasta jooksul ringkonnas olnud. Keegi süütab laohooneid, mis on täis vana kontoritehnikat. Kas selle taga on kinnisvaraarendaja, kellele laod kuuluvad või pisisuli, kes püüab sedasi oma vanast kasutust kaubast lahti saada või on siin hoopis midagi suuremat taga.

Lisaks sellele, et Anne otsib süüdlast ja Danny püüab lahti saada kas elust või süütundest, säriseb siin ka suhtedraama ja peredraama. Lugu hargneb mitmel rindel ja mitte kõik need lood ei vii välja lõpuks ühe tulemini. See on lugu nagu elu ikka, mitte üks probleem algusest lõpuni, vaid mitu tähtsat teemat korraga.

Lõpuks leitakse süüdlane ja loo kangelased mõistavad, et nad ei saa teineteiseta olla, kuid ilmselgelt, on selle looga algus pandud nii mõnelegi teisele loole, mida siin sarjas oodata on.

Hea meelelahutuslik lugemine, kuigi aegajalt jäi mulje, et Ward unustas, et ta kangelannal on vaid üks käsi ja proteesiga ikka päris kõike teha ei saa.

Miniaturist

Raamat: The Miniaturist by Jessie Burton, tõlk Kristina Uluots (2014, 2018) Varrak, RR, A 
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42434943-miniaturist 
Seitsmeteistkümnenda sajandi Amsterdam – linn mida juhib sätendav varandus ja rõhuv usk.

„Mitte miski peidetu ei jää igaveseks peitu …“

Kargel sügispäeval, aastal 1686, jõuab kaheksateist aastane Nella Ootrman Amsterdami, et alustada uut elu kuulsa kaupmehe, Johannes Brandti, abikaasana. Kuid ta uus kodu, vaatamata oma suursugususele, ei ole kutsuv. Johannes on meldiv, kuid eemalehoidev, alati oma lukustatud kabineti ukse taga või siis oma laohoone kontoris, jättes Nella üksi oma õega, teravakeelse ning alati keelava Mariniga.

Kuid Nella maailm muutub, kui Johannes toob talle erakordse pulmakingi – kapisuuruse koopia nende majast. Selleks et kingitust sisustada, palkab Nella miniaturisti – salapärase ja mõistatusliku kunstniku, kelle teosed peegeldavad päriselu tegelasi kõhedal ja ootamatul moel …

Johannese kingitus aitab Nellal teda ümbritseva Brandti maja kinnissesse maailma imbuda. Kuid mida rohkem ebatavalisi saladusi ta lahendab, seda enam hakkab ta mõistma – ning kartma – neid kõiki ootava õnnetuse suurust. Selles allasurutud ühiskonnas, kus kulda teenitakse võrdselt jumalaga, on teistmoodi olemine oht ühiskonna moraalile, ning isegi sellised rikkad mehed, nagu Johannes, ei pääse karistuseta. Vaid üks isik tundub eesootavast saatusest päästetud olevat. Kas miniaturist on kõigi küsimuste vastus … või neid ootava hävituse autor? 
Fiction, History, Mystery 

Võiks öelda, et see lugu on väga tüüpiline Hollandi lugu. Ta meenutab oma ülesehituselt nii väga Tulbipalavikku, Pärlkõrvarõngaga tüdrukut ja isegi Taani tüdrukut, kuid samas on ta ka omamood Parfüümi taoline lugu – täis reeglitest kammitsetud vabasid hingi, kes muserdatakse seadustest ning inimeste rumalusest ning pimedast hirmust teistsugususe ees. Samas meenutab ta ka M.J Rose raamatuid oma salapärasuse ja maagilisusega. 

See on selline ajalooline lugu, mis toob teravalt välja kunagised kitsad ja jäigad reeglid, mis rõhusid ja kujundasid meie maailma selliseks nagu ta on nüüd. Kõik erinev või magus või naudingut pakkuv oli kuradist ja kujutas endast pattu, mida tuli karistada rängalt elu võtmisega. Kuid samas oli kõik ostetav, nii asjad kui inimesed kui tunded, kuid ükski ost ei pidanud kaua vastu kui selle eest ei hoolitsetud.

 Nende lühikese nelja kuu jooksul, mis Petronella jõuab Johannese majas olla juhtub palju asju ja rikutakse ära nii mõnegi inimese elu. Nella oleks justkui teda ümbritseva tormi keskmes, kus miski otseselt teda ei puuduta, kuid teda ümbritsevad inimesed kõik tunnevad selle talvetormi mõjusid suuremal või väiksemal määral. Nella ise peab aga selle lühikese ajaga õhetavast pruudist enesekindlaks naiseks saama, ta peab leidma tasakaalu reaalsuse ja fantaasia vahel, lõpetama sõnumite otsimise miniatuursetest kinkidest, ning hakkama muretsema reaalsete inimeste ellujäämise pärast. 

See lugu on täis saladusi ja erinevaid kihte ja emotsioone, mis käristavad lugeja hinge vägagi sügavad haavad, kui lugu endale liiga ligidale lasta.

Kuigi loo esialgne mõistukõne võib olla raske lugemiseks, siis peagi on need saladused ja segadused lugeja nii endasse tõmmanud, et kuidagi ei taha raamatut käest panna veel vähem raamatul viimast lehte keerata.

Hea lugemine!
Nüüd peaks selle BBC miniseriaali ka ära vaatama.

The Moon Sister (Kuuõde)

Raamat: The Moon Sister (The Seven Sisters #5) by Lucinda Riley (2018) Varrak, RR, A 
Hinne: B
Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/42255012-the-moon-sister 
Tiggy Apliese teeb tööd, mida ta armastab, ta töötab hirvede varjupaigas looduskaunil Šotimaal. Kui varjupaik suletakse, pakutakse talle tööd veelgi kaugemal Šotimaa südames, üksildase Kinnaird valdustes. Tema amet oleks metsloomade kasvatamise konsultant, ning tema ülemus salapärane ning probleemne mõisnik, Charley Kinnaird. Selle töö vastuvõtmisega polnud Tiggyl aimugi, et sedasi muudab ta igaveseks oma tuleviku, kuid samas viiakse ta ka kokku oma minevikuga. Tiggy kohtub Chillyga, eaka mustlasega, kes on valdustes juba aastaid elanud, olles põgenenud Hispaaniast pea seitsekümmend aastat tagasi. Chilly räägib Tiggyle, et tal pole mitte ainult kuues meel asjade suhtes, mille ta ilmselt on saanud oma mustlastelt esivanematelt, kuid seda on ka ammu ennustatud, et just nimelt Chilly in see, kes Tiggy tagasi koju saadab … 

On aasta 1912. Lucia Amaya-Albaycin sünnib vaesesse mustlaste kogukonda, kes on juba aastasadu sunnitud elama Granada linna ääres, seitsmes Sacromonte koopas, imeilusa Alhambra lossi varjus. Tema saatuseks on saada oma põlvkonna kuulsaimaks flamenco tantsijaks, keda tuntakse La Candela nime all, kuna tantsides lööks ta nagu sisemiselt särama. Vaid kümne aastasena viib ta ambitsioonikas isa ta Barcelona flamenco baaridesse tantsima. Tema ema Maria elab oma tütre kaotust väga üle, ning Hispaaniat räsiv kodusõda ähvardab hävitada ka kogu ülejäänud peret. 

Olles sõja alguses Madriidis, koos oma tantsutrupiga, põgenevad nad oma elu eest ja jõuavad lõpuks välja Lõuna-Ameerikasse ning ka Põhja-Ameerikasse New Yorki, kuhu Lucia on juba ammu unistanud jõuda. Kuid selleks, et oma unistusi lõpuni täide viia, peab Lucia valima oma kahe kire vahel – tema karjäär ning mees keda ta jumaldab …

Ka Tiggy, kes järgneb oma keerulist Histpaania minevikku, oma andeka nõiast vanatädi juhtimisel, peab otsustama, kas ta läheb veel tagasi Kinnairdi ja Charlie juurde … 
Fiction, History, Romance

Viies õde, Tiggy, sensitiivne ja õrn, veegan ja loomaarmastaja. Läheb tööle kaugesse Šotimaa mõisavaldustesse, kuhu koos temaga saabuvad ka neli Šoti mägismaa kassi, ning Tiggy ülesanne ongi nende kasside loodusese tagasi aitamine. Kuid kassid pole ainsad, kes tema tähelapanu endal hoiavad. Kohaliku hirvekarja seas näeb ta valget isahirve. Esialgu ei usu teda keegi, kuid siis näevad teda ka teised ja loom saab nimeks Pegasus. Kuid selline loom on ju haruldus, seega tuleb teda kaitsta. Kuid kahjuks see ei õnnestu ning tõsiselt saab viga ka Tiggy ise. Kuna ta on juba osa oma vanavanaema loost kuulnud mägedes elavalt Chillilt, kes on ka kaugelt tema sugulane, siis on ju täiesti loogiline, et kui ta mõistab, et tal pole kohta Kinnairdi ja Charlie juures, läheb ta oma juuri otsima, nagu ka teised õed on seda juba teinud. Kuid … 

Maria on noor mustlanna, kes on abielus oma armastatud, kuid andeka, ebatruu, alkoholi armastava mehega, kellega tal on kolm poega ja üks tütar. Vanem poeg on kuulekalt läinud vanaisa sepikotta õpipoisiks, kuid keskmine poeg kipub halvale teele ja noorim sörgib truult tal sabas. Kuid ta tütar tahab vaid tantsida. Kui siis ta abikaasa viib tüdruku salaja flamenco võitlustele, kuhu ta kandideerida ei saaks, kuna ta on vaid kümme, pälvib ta ikkagi kõigi austuse ja ürituse kuninganna krooni, oma hüüdnime, ning palju tööpakkumisi. Maria ei taha et Lucia läheks koos isaga Barcelonasse, kuid mees räägib ta nõusse ja nii alustabki Lucia oma tantsijakarjääri. Kui Maria saab aru, et teda pole enam tütre ellu vaja, läheb ta tagasi oma veel alles jäänud poegade juurde. 

See ei ole rahulik aeg ei Hispaanias ega ka Euroopas. Kui Lucia koos oma trupiga Portugali põgeneb teeb ta kõik, et ka ema koos vendadega sinna tuleks. Portugali jõuab vaid pool ta perest. Peagi jääb Luciale Portugal kitsaks ning vaatamata isa vastuseisule võetakse ette reis üle ookeani, Lõuna-Ameerikasse. Ka Lõuna-Ameerika ei rahulda Lucia ambitsioone, ning ta leiab võimaluse minna Põhja-Ameerikasse, kus ta esialgu vallutab New Yorgi ja peagi ka kogu Ameerika.

Tema truppi on juba pikalt kuulunud ka kitarrimängija Menique, kellega nad on ka juba aastaid paar olnud - Lucia küsimas, kuna nad abielluvad ja Menique alati leidmas põhjust, miks ta ikka veel ei taha end Luciaga lõplikult siduda. Kui siis Meniquel viimane kannatusepiisk karikasse kukub ja ta Lucia New Yorki maha jätab, et oma soolokarjääriga edasi minna, läheb Lucia tagasi Hispaaniasse, Granadasse, kuna sõda on ju lõppenud. Kui Lucia on Isadora ilmale toonud, siirdub ta peagi tagasi Ameerikasse ja tantsima. Isadora kasvab vanaema ja teiste sugulaste juures, koos oma onutütre Angelinaga.

See lugu ei olnud nii intensiivne ja nii keeruline kui on olnud eelnevad lood. Samas ei olnud see ka nii veniv kui oli Stari lugu. Kuid huvitav on see, et siia raamatusse on sisse toodud tegelasi teistest raamatutest ja üks esimesi asju mida Tiggy raamatus ütleb on see, et ta usub, et Pa Salt on elus. Seekord ei pea isegi nuputama, kuidas Pa on seotud tema suguvõsaga ja miks Tiggy tema juurde sattus, kuid endiselt on segane, kes on seitsmes õde ja mida Ma varjab õdede eest. Üllatusi on teisigi, näiteks väikse Karu saabumine :). Aga kui hakata mõtlema, siis on siiani vaid Ally alustanud suhet mehega, kes pole juba varem hõivatud ja kellel ei ole juba varasemast ajast järglasi. Raamat raamatu järel kruvitakse selle viimase raamatu ootust üha enam üles, jääb vaid loota, et see viimane lugu täielikuks pettumuseks ei osutuks.

Hea lugemine, võib-olla lihtsalt mitte nii kaasakiskuv kui eelnevad lood on olnud, kuid hea raamat ikkagi.

Queen of Nod

Raamat: Queen of Nod (The Balance #2) by C.W. Snyder (2018)

Hinne: C

Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/39837073-queen-of-nod

Pärast Punase kuninganna surma oli Alice lootnud leida rahu. Selle asemel peab ta aga silmitsi seisma uue vaenlasega: katkuga mis ärvadab Nodi põlvili suruda, raputades sellega kogu hauataguse elu alustalasid. Alice on sunnitud kodust põgenema, jättes maha oma troon ja rahvas, asudes retkele, mille käigus ta suure tõenäosusega kas muudetakse või murtakse.

Metsasest haldjate maailmast, mitmete universumite seast otsivad Alice ja Zee meeleheitlikult ravi enne kui on liiga hilja. Oma teel kohtavad nad uusi kaaslasi ja uusi vaenlasi – võimukaid ning ohtlike maage, vahetuslapsest printsess Maggie ja kolme pahatahtliku venda, kes ei peatu millegi ees et end ümbritsevat hävitada.

Nodi saatus on kaalukausil, ning selle päästmise võti võib olla seal, kuhu Alice pole kunagi julgenud minna – tema oma mõistuse sügavustes.

Fantasy, Horror, Fairi Tale Retelling

Teine raamat Alicest. Kuna ma pole lugenud Alicet peeglitagusel maal, siis ma ei saa öelda, et see lugu on sedamoodi, kuid samas on ju loogiline, et põhilugu oleks sama nagu esimeses osas oli. Kas siin on palju teisi müüte ja muinasjutte, kuid see esmane katk, mis külvad surma ja hävingut üle kogu Nodi meenutas nii väga Westlife 2 hooaja viimast osa ja samas meenutab ka kõik muu niiväga Neil Gaimani Ameerika jumalaid.

Kuigi võib-olla selle osa lagus pole nii hoogne ja nii segane ja intensiivne kui oli esimene raamat, siis peagi saab ka see raamat hoo sisse ja fantaasial ei ole piire. Selles loos pole nii õõvastavaid hetki, kui seda oli esimese, kuid verd ja ebardlikust on siin siiski piisavalt.

Põnevalt ülesehitatud lugu.