Raamat: Chained by Night (MoonBound Clan Vampire #2)
by Larissa Ione (2014)
Hinne: C
Tema hõimu tulevik
MoonBound nimelise vampiiriklanni just, Hunter on valmis kõigeks, et
ära hoida oma inimeste väljasuremine – või siis veelgi hullema saatuse küüsi langemine
nagu igaveseks ajaks orjaks muutmine ja eksperimentides katseobjektiks olemine. Et
oma vaenlasi eemal hoida on ta nõustunud paarituma rivaalitseva klanni liidri
tütrega, saades vastutasuks nende klannide vahelise koostöö neid ähvardavas
sõjas inimestega.
Tema hinge kallim
Kuid ellujäämisel on oma hind. Esmalt tuleb Hunteril murda iidne needus
läbides rida eluohtlike teste. Siis tuleb tal vastu panna imeilusa vampiiritari
kuumadele lähenemiskatsetele, kuna ta vihkab teda, kuid tal tuleb temaga
paarituda. Kas Hunter peab oma sõna? Või on ta valmis riskima kõigega selle
naise nimel, keda ta tegelikult armastab: võrgutava vampiiritari kaksikõde?
Romance, Erotica, Action, Paranormal
Sarja esimene osa Bound by Night oli minu jaoks segu paljudest teistest
raamatutest, kas siis vampiiri raamatud või lihtsalt muinasjutud või siis muud
paranormaalsed lood. Ja ega teine osagi selles osas pettumust ei valmista.
Esialgu, kui Rasha ja Ailyn alles lähevad MoonBound klanni maadele, ja
kui neile tutvustatakse MoonBoundi eluaset, meenutab see kõik mulle Black
Dagger Broderhoodi eluasemeid – seda ennekõike selle pärast, kuidas alati on
käepärast palju alkoholi, videomangud, klassikalised filmid, raamatud, muud
vabaaja mängud, selline tõsine meeste roosa unistus :). Ja võidelda tuleb ju MoonBoundi klanni vampiiridel teiste klannide vampiiridega, kes on selle haritud ja luksuses elava klanni kõrval nagu ürgaja koopaelanikud ja hindavad vaid iidseid traditsioone mitte kohandumist tänapäeva maailmaga (taas kord sarnasus Black Daggeri Broderhoodiga)
Ja kui siis Hunter teeb Ailynile tuuri mööda nende koobastikke oleme
ühtäkki Kaunitar ja Koletise loos :).
Järgneb segu Darren Shani Saagast, kus ta Vampiirimäel ennast tõestab
ja ka hiljem palju katsumusi läbi teeb, ja alles hiljuti loetud Labürindijooksjast
ja multikast Wreck it Ralf. Kõik on tuttav kuid samas ka uus ja piisavalt
huvitav, et jätkad lugemist.
Võrreldes esimese osaga, on see osa ladusam, lugu on palju loogilisem
ja paljud „Üllatus!“ hetked on hoopis „Heh, seda ma arvasin!“ hetked, kuid see
pole ju sugugi paha, sest see tähendab ainult seda et ma suudan lugejana astuda
ühte sammu kirjanikuga ning tabada ära tema mõtted.
See oli hea järg Bound by Night raamatule.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar