Hinne: C
Kõige kenam Wilde nõbudest, Leedy Skye on juba lapsepõlvest saati olnud
salaja armunud salapärasesse Hawkhursti krahvi, juba ammu enne meest tabanud
tragöödiat, mis jättis talle armid nii väljapoole kui ka sissepoole. Kui Skye
saab teada, et see kuulus kangelane on tagasi Inglismaale tulnud oma maapaost,
et sõlmida abieluleping vastavalt vajadusele, istutab Skye end julgelt Hawki
ukse ette, olles kindlalt nõuks võtnud, et ta tõestab Hawkile, et vaid tema on
ta tõeline armastus ja saatus.
Mõõgavalvurite eliitliige Hawk on vandunud, et ta ei reiski enam kunagi
armastusega kaasneva valuga – kuid see oli enne seda kui tal tuleb tegeleda
kõige võluvama, tüütult sihikindla võrgutajaga, kellega tal iial tegemist teha
on tulnud. Üks öö täis tulikuuma kirge paneb ta kindlameelsuse kõikuma. Kas
Hawk valib kohustused mitte armastuse või avab ta oma südame ning laseb Skye
raviva valguse oma hinge kõige pimedamatesse soppidesse?
Romance, History
Olen samast sarjast lugenud raamatut Lover Be Mine ja kuna see oli minu
esimene kokkupuude selle suguvõsaga ning nende looga, siis oli see ju päris
tore. Kuid kui teises raamatus loed juba kümnendat korda kuidas Wilde laste
vanemad kõik üheskoos laevahukus surma said ja kuidas nende onu nad kasvatada
võttis, ning kuidas Kate usub, et kõigi nende armastuslood põhinevad mõnel
iidsel armastuslool ja kuidas Hawk kaotas oma naise ja lapse ning kuidas Wilde
laste onu oma armastuse kaotas ning kuidas ta armastus ikka ei surnud vaid oma
surma teeskles … siis tekkis mu tahtmine hakata joogimängu mängima iga
kord kui jälle sama teema üles võeti.
Seekordne lugu on siis lihtne, Kaunitari ja Koletise armastuslugu – Skye on kunagi plikakesena korraks
näinud Hawki, temasse meeletult armunud, kuid siis oli Hawk juba õnnelikus
abielus. Paar aastat hiljem hukkub Hawki abikaasa ja poeg tulekahjus, mis saab
alguse poisi magamistoast ja Hawk saab neid päästes korralikud põletushaavad.
Peale seda õnnetust läks Hawk elama Küprosele ning hakkas tegema koostööd
Mõõgavalvuritega – otsis surma kõige raskemates ülesannetes.
Nüüd, kümme aastat hiljem, tuleb Hawk tagasi Inglismaale, et korda
seada perekonnamõis ning teha abieluettepanek Mõõgavalvurite praeguse juhi
pojatütrele, et Hawk saaks üle võtta juhi ülesanded, sest neid saab üle võtta
vaid otsene praeguse juhi järglane – Hawk juhiks siis oma naise nimel seda
organisatsiooni kuni ta oma uus poeg peaks sündima.
Kuid Skye ei lepi sellega, sest tema usub, et vaid tema võib olla Hawki
uus naine, sest abiellutakse ikka armastuse pärast mitte kohustusest. Seega
jõuab ta Hawki mõisasse ühel tormisel õhtul, keeldub lahkumast, näeb unes taas
oma vanemate surma, Hawk tuleb teda luupainajast äratama, ning asi lõppeb Skye
süütuse kaotusega.
Tore, nüüd ei saa Skye ju ära minna, kuna äkki ta on rase ja Skye tahab
ju ka et Hawk oma kangelase/spiooni teadmisi kasutaks ning tema onu endise
kallima üles otsiks. Samal ajal aitab Skye Hawkil ka tulekahjus kahjustada saanud
mõisa osa taas korda seada, ning suudab end veel paar korda Hawki voodisse
munserdada.
Skye tegevust võib iseloomustada umbes nii – ta on nagu tüütu kärbes
ümber hobuse pea, ükskõik mida hobune ka ei teeks, kas lööb sabaga või hõõrub
end kuhugi vastu või püherdab mudas, kärbes on ikka kohal ning suudab end
ikkagi hobuse naha alla närida.
Kui siis selgub et nende ühine esimene öö ikkagi ei kandnud vilju,
jätkab Hawk oma esialgse plaaniga ning läheb kosima talle määratud naist, kuid
Skye on tal juba naha all. Seega kui Hawk näeb võimalust loobuda juhiks
kandideerimisest ja planeeritud pruudi kosimisest, haarab ta sellest kahe käega
kinni. Kuid enne veel kui ta Skyele jõuab toredat uudist teatada, suudab Skye
peaaegu tulesurma surra, seega mõistab Hawk veelgi rohkem, kui ta Skyed päästma
tõttab, et ei suuda temata enam elada.
Mitte et see oleks olnud halb lugu, ta oli kiire ja kerge ja
etteaimatav, kuid samas oli ta ka tüütu ja igav ja etteaimatav. Tühi lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar