Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 11. august 2014

The Silver Hand

Raamat: The Silver Hand (The Song of Albion #2) by Stephen R.Lawhead (1991)
Hinne: C
Suur Kuningas Meldryn Mawr on surnud ning tema kuningriik on varemetes. Kogu maad valitsevad reetmine ja julmus ning kogu Albion on kistud eepilisesse võitlusesse trooni pärast. Lewis Gilles tuleb tagasi kui Llew, et leida müütilise ettekuulutuse taga peituvat tõde – tõelise kuninga sündi ning kauaoodatud kangelase, Hõbekäe, ilmumist.

Iidsed keldid on tunnistanud, et meie maailma ja Teise Ilma vahel polnud suurt piiri, need kaks olid omavahel õrnalt kokku seotud, ning nad sõltusid teineteisest. Hõbekäsi ületab nende kahe maailma vahelise piiri kui Lewis Gilles asub uurima ettekuulutuse tagust tõde, ning püüab päästa Albioni enne kui on liiga hilja.
Adventure, Historical, Fantasy

See on siis teine raamat sarjast The Song of Albion. Eelmine raamat The Paradise War lõppes ellega kui Lewis püüab oma ’sõpra’ Simonit tagasi meie maailma tuua, kuid miski läheb valesti, ning Lewis on sunnitud tagasi Albioni pöörduma. The Paradise War oli kirjutatud Lewise vaatevinklist.

Käesolev raamat on aga lauliku Tegid vaatevinklist ning algab Kuninga matustega ning Lewise taas väljailmumisega. Simon/Siawn on matustel ja mõjutab oma sosistamisega surnud kuninga poega Meldroni, kinnitades talle, et tal on sünniõigus kuninga tiitlit peale oma isa surma endale nõuda, kuigi Albionis ei liigu kuninga staatus mitte sünniliini pidi, vaid kuningriigi laulikul on õigus anda kuningavõim kõige väärilisemale inimesele.

Tegid valib kõige väärilisemaks Lewise/Llew, kuid Meldron ei lepi sellega ning heidab nad hoopis vangi, kust Tegid ja Llew pääsevad üle noatera. Nad põgenevad taas saarele, kus Llew õppis võitlema, kuid kui nad kevadel taas lähevad pühale saarele teiste Albioni laulikutega nõu pidama, ründab Meldron saart, ning saarel lahkub vaid üks pime laulik ning üks sandistatud kuningas.

Ime läbi ei saagi Tegid ja Llew merel hukka vaid torm viib nad randa, kus nad kohtuvad hiiglasest sepaga, kes neid tervise juurde turgutab ning Tegidi laulu eest vastutasu lubab hiljem. Mehed rändavad edasi mööda sisemaad, ning tasapisi hakkab Tegidi sisemine silm avanema ning näitama talle asju, nii reaalajas kui ka tulevikus. Sedasi nad leiavadki endale uue pelgupaiga mägedest ümbritsetud järve ääres, millel Tegid on näidud suurt linna, mille Llew ja uue abilised koos ehitavad. Esialgu on nad seal vaid kahekesi, kuid üsna peagi leiavad neid Llewi kunagine võitluskaaslane, siis teised põgenikud, kes Meldroni valitsemise alt on põgenenud ning aastate möödudes hakkab ka Järvelinn ilmet võtma.

Siis aga saavad nad sõna, et Meldron on teel Llewi õpetaja saarele ning Llew läheb koos Tegidi ja Cynani ning Kaarnatega neid päästma. Kahjuks päästavad nad vaid Scatha ja Goewyni, kõik teised saarel olnud õpilased ja töötajad ning ka Scatha kaks teist tütart tapeti Meldroni poolt. Llewil ja teistel õnnestub Meldron koos oma meestega saarele lõksu jätta.

Tagasi Järvelinna minnes põikavad nad läbi ka Meldroni kindlusest ja maadest, püüdes aidata Meldroni orjastatud inimesi, kuid nende hirm Meldroni ees on suurem kui lootus paremale elule, seega jäävad nad sinna kus on.

Aastad mööduvad taas, linn suureneb, Llew keeldub liidrirollist ning Goewyni armastusest, sest ta on siiski ühe käega sant ning tema arust pole ta millekski vääriline.

Siis tuleb Cynanilt sõna, et Järvelinn peaks oma veevarusid kaitsma, sest kogu muu maa vesi on mürgitatud ning maad on tabanud põud. Llew ei lepi lihtsalt selle teadmisega ning vaatamata Tegidi hoiatustele asub ta siiski teele Cynani isa kuningriiki, et neile vett viia ning nad tagasi Järvelinna tuua.

Teel sinna komistavad nad aga ühe ’värava’ otsa, kust tulevad välja meie maailma inimesed, kes pole sugugi Albioni inimeste vastu sõbralikud. Nendega on kaasas ka Nettles – teadlane, kes aitas Lewisel Albioni tulla. Segaduse käigus saab kuulist haavata see tüdruk, kes oli aidanud Tegidil ja Llewil vanglast pääseda ning Llewi kunagine koer Tworch tapab ühe sissetungijatest.

Kui nad siis koos vangidega Cynani isa juurde jõuavad, selgub et ka Meldron on nad lõpuks leidnud, ning on neid valmis kindlusest välja põletama, kuid Llew aitab kogu linnuse rahva põgenema. Kuid tagasi Järvelinna jõudes ei oota neid ees mitte midagi rõõmustavat, sest mürk on jõudnud ka sinna.

Lõpuks lõppeb kõik siiski enamvähem õnnelikult, või vähemalt positiivselt, kuid mis edasi saab saab lugeda juba järgmisest osast.

Seda raamatut lugedes imestasin ma kuidas need ’väravad’ alati just seal avanevad, kus on Llew või Tegid ning kuidas need asjad mis Llew kogemata või meelega meie maailma saadab ilmusid välja juba enne seda kui Lewis tegelikult üldse Albioni läks. Vahepeal tabasin ma end ka mõttelt, et Siawn/Simon käitus täpselt nii nagu ta mängiks arvutimängu, nagu tema ainus eesmärk oleks olnud väimalikult suure punktisumma kogumine, ning kõik need elud mis selle käigus lõppesid, ning kultuur mille ta hävitas, ei läinud talle üldse korda.

Tegemist on väga huvitava looga ning peagi võtan ma ette ka sarja viimase raamatu The Endless Knot.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar