
Raamat: Olemise talumatu kergus (The Unbearable
Lightness of Being, Nesnesitelná
lehkost bytí) by Milan Kundera, tõlge Leo Metsar (1984, 2017) Varrak, RR, A
Hinne: B++

Rabavalt selge pilguga, tundlikult, ent vähimagi sentimentaalsuseta
kirjeldab Kundera oma vastuokslike ihade ja hirmudega tegelasi ning nende
maailma, mida iseloomustab veendumus, et inimelu ei kordu ja seega pole ühelgi
teol tegelikult tähtsust.
Drama, History

Tomaš ja Tereza, kuus juhust, Velvetrevolutsioon, emigreerumine,
tagasitulek, tagakiusamine, intellektuaalide alandamine. Ja selle kõige vahel
on armastus, petmine, lootused, unistused, pettumused, kiindumus, alistumine.
Lisaks sellele suurele armastusloole ja poliitikale on siin ka
fantastilisi vaateid elule, usule, armastusele, poliitikale, kitšile,
poliitilisele teatrile.
Selle raamatu sisu on raske edasi anda, sest kui hakata seletama mis
siis selles loos tegelikult toimub, siis saabki öelda, et oli mees – elumees,
kellel on esimene abikaasa ja poeg – kes kohtus noore neiuga, kes tuli talle
Prahasse külla ja esimesel õhtul jääb kohe haigeks. Nädal aega mees põetab teda
ja saadab siis ta koju, väikelinna, tagasi. Peagi on neiu taas tagasi ja
seekord siis juba selleks, et jääda. Peagi elavad nad koos, siis abielluvad,
võtavad koera, tuleb revolutsioon, põgenevad, tulevad tagasi, elu Vene
valitsuse all viib nad lõpuks maale elama. Kogu selle aja jooksul ei ole
elumees kunagi lõpuni oma naisele truu, kuigi ta ei suutnud teda maha jätta,
kui naine läks tagasi Tšehhi ja ta teadis, et tagasi minek tähendab talle tema kirurgiameti kaotust.
See on siis minu jaoks loo tuum, kuid selle tuuma ümber on põimitud
palju muud filosoofilist, ilma milleta ei oleks sellel lool seda mõju, mis tal
praegu on.
Fantastiline emotsionaalne lugemine.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar