Artemiz's 2017 book montage

Uju koos uppujatega
Eighty Days Yellow
Eighty Days Blue
Eighty Days Red
Waking Gods
A History of Courtship: 800 Years of Seduction
The Ladies of the House
Eikusagi
The Gods of Mars
Quests of the Kings
The Untold Tale
The Forgotten Tale
Big Little Lies
S is for Stranger
Minu geniaalne sõbranna
Sel pikal ajal. Ümber jutustatud
Olemise talumatu kergus
The Book Lovers' Appreciation Society
The Six Train to Wisconsin
Highway Thirteen to Manhattan


Artemiz's favorite books »

teisipäev, 18. aprill 2017

The Invitation



Raamat:  The Invitation by Lucy Foley (2016)
Hinne: C
Väljakutsuv lugu, mis toimub Itaalia Rivieras, kus reisib grupp karismaatilisi inimesi, kellel kõigil on saladused, ning nad püüavad kõik meeleheitlikult – võib-olla isegi ohtlikult – neid salajas hoida.

Rooma, aasta 1953: Hal, vabakutseline ajakirjanik kobab sõjajärgses pimeduses, ning on tulnud Igavesse Linna end kaotama ning andeksandmist leidma asjade pärast, mis teda kummitavad. Ühel õhtul leiab ta end lossi treppidel, mis viib teda privilegeeritute maailma. Seal, katuseaias, mis kõrgub üle linna, kohtub ta salapärase Stellaga. Hal ja Stella on erinevatest maailmadest, kuid neid tõmbab üksteise poole suisa magnetina. Üheskoos põgenevad nad sellelt rahvast täis peolt ning loovad uue elu, isegi kui see on vaid üheks ööks. Hommikul Stella kaob liiga kiiresti ning Hal on kindel, et nende teed ei ristu enam kunagi.

Kuid aasta hiljem viib saatus neid taas kokku, kui Halile tehakse pakkumine millest ta loobuda ei saa. Üks Itaalia Krahvinna kutsub teda elu parimale reisile abiliseks – tema ülesanne on sõita suurepärasel avamerejahil reporterina koos ülejäänud filmiseltskonnaga Cannes’i filmifestivalile, kus koos ühtede kuulsaimate näitlejate ja lavastajaga tutvustada nende uut filmi.

Kõigist suurkujudest kes on jahi pardal – Itaalia kaunitar, Ameerika filmitäht, eraklik lavastaja – hoiab teda tähelepanu enda kütkes vaid üks: Stella. Ja kuigi nende kõigi kullatud välispinna all on tume minevik, on Stellal neist kõigist kõige rohkem kaotada. Mida suuremaks muutub Hali kiindumus Stellasse, seda rohkem soovib ta tagasi tuua seda tüdrukut, kes Stella kunagi oli, kes nüüd on vangis möödaniku kütkes.
Romance, History

Kutse on lugu mis koosneb neljast loost – Hali, Stella, Krahvinna esivanemate lugu ja siis see põhilugu, mille sisse need eelnevad kolm on põimitud.

Hal, pool Inglane pool Itaalane, on vabakutseline ajakirjanik Roomas, kuhu ta on läinud pärast sõda, et saada eemale kõigest sellest, mis talle meenutaks sõda või seda mida ta selles sõjas kaotanud on.

Stella Truss, pool Inglane pool Hispaanlane, on rikka ameeriklase abikaasa, kes on tulnud koos oma abikaasaga Rooma, kus ta õhutab oma abikaasat investeerima Krahvinna filmi.

Guiletta Castiglione on Itaalia näitlejanna, keda filmimaailmas hinnatakse peamiselt tema keha ja seksikuse pärast, kuid ta on tegelikult samuti sõjaohver, kes nägi filmitööstuse võimalust minevikust põgeneda. Earl Morgan on vananev filmitäht, kes eelistab olla pidevalt purjus, et mitte mõelda oma minevikust. Ning filmi lavastaja Caspari teeb filme, mis võimaldavad tal tema isikliku valu varjatult maailmale näidata. Andrey Boyd on fotoajakirjanik, kes püüab piltides tuua ellu tagasi oma õde. Krahvinna on neid kõiki siduv ’liim’, keegi kes kogub enda ümber katkiseid inimesi, lootes neile veel üht võimalust elule anda.

Kui Hal ja Stella esimest korda kohtuvad, arvavad nad mõlemad, et ei näe üksteist enam kunagi ja kuna just sel õhtul vajavad nad võimalust oma tavaelust põgeneda, kasutavad nad üksteist ära. Aasta hiljem saadab Krahvinna Hallile kutse sõita koos näitlejatega mööda Liguria rannikut Cannes’ini välja, tutvustades vahepealsetes peatuspaikades filmi. See kutse on talle väga ahvatlev ning tal pole ettekujutustki, et selle seltskonnaga liitub ka Stella, kelle ta abikaasa lihtsalt võttis ta kaasa.

Esialgu on nad kõik hulk võõraid inimesi, kuid tasapisi räägivad nad kõik Halile oma loo, vaatamata sellele, et ta on ju reporter, kes on saadetud laevale neist lugu kirjutama. Kuid Hal teab, et need jutud on sellised, mida ta kirja panna ei saa. Lisaks annab Caspari talle lugeda Krahvinna vaarisa päeviku, mille põhjal ongi tehtud film, ’Merekapten’ mida nad Cannes’i tutvustama sõidavad. Kuid nagu raamatute ekraniseeringul ikka, ei ühti need kaks väga palju.

Ja nii nende reis lähebki, Hal räägib pardal olijatega, nad külastavad suurepäraseid rannikulinnu, suhted muutuvad üha lähedasemateks ja seda eriti Hali ja Stella omad. Kuigi esialgu on ka pardal Stella armukade abikaasa, peab ta peagi tööga seotult minema Milanosse ja jätab Stella laevale. Stella räägib Halile oma minevikust, oma isast ja vennast, olukorrast Hispaanias enne II maailmasõda, sellest kuidas ta Trussiga kohtus, kuidas Estrellast sai Stella.

Hal on naisest ja tema loost lummatud. Ka tema sõjakogemus pole talle kerge olnud, ning Stella on esimene inimene, kelle ta suudab teda piinavatest mõtetest rääkida, sest Stella on ainus, kes teda mõistaks. Mida rohkem nad üksi on, seda tugevamaks saab nende veendumus, et nad tahavad oma elu koos jätkata, kuid teades Stella abikaasat, ei saa nad seda lihtsalt teha, seega mõtlevad nad välja plaani.

Lisaks sellele, et Hal veedab imeliselt aega Stellaga, on ta ka sedavõrd süvenenud vana merekapteni päevikusse, et ühel hetkel ei tee ta enam vahet, kas see mida ta teab on tema kujutluse vili või luges ta seda tõesti päevikust. On suisa hetki, kui talle tundub, et olevik ja minevik hakkavad kattuma.

Enne kui nad Cannes ankrusse jäävad, jõuab ka Stella mees tagasi laeva. Kuigi Hal sooviks sündmusid kiirendada, sest Truss on nende suhtest haisu ninna saanud, veenab Stella teda siiski nende plaanist kinni pidama. Kuid järgmisel hommikul selgub, et Stella on laevalt kadunud …

See oli huvitav lugu, huvitav ja õõvastav lugu sõja laastavast mõjust inimsuhetele, perekondadele, lootusele, kuid aegajalt ei saanud ma päris hästi aru, miks oli siia sisse põimitud see esivanema päeviku lugu, mida Hal oma ettekujutluses veelgi fantaasiarikkamaks muutis ja kuidas said kõik pardal viibijad kasutada teda, ajakirjaniku, oma ’pihiisana’ kellele rääkida ’off-the-record’ oma isiklikemaid saladusi ja tragöödiaid. Hal oli hea kuulaja, kuid ta oli ju ajakirjanik! See vana merekapteni lugu oli huvitav, kuid see oli ju Hali fantaasia!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar