Raamat: The Last Secret of
the Deverills (Deverill Chronicles #3) by Santa Montefiore, tõlge Tiina Viil (2017,
2019) Varrak, RR, A
Hinne: C
On aasta 1939 ja rahuaeg on pärast suurt sõda täies õies. Kuid Deverillide
perekonna jaoks on palju muutunud ja perekonna uuemal põlvkonnal on aeg oma tiibu sirutada.
Martha Wallace on tulnud Ameerikast Iirimaale, Dublinisse et leida oma
bioloogiline ema. Kuid selle asemel kaotab ta hoopis oma südame ütlemata
sarmikale JP Deverillile. Kui ta saab teada, et tema ema peaks olema pärit
samast kohast, kust JP-gi, arvab ta et selles on mängus saatuse käsi.
Birdie Doyle, nüüd krahvinna di Marcantonio ja Derevillide lossi
perenaine, on otsustanud teha oma kunagisest töökohast oma kodu. Kuid tema
peenutseval abikaasal Cesarel on muud planid. Ja kui mehe silm hakkab oma abikaasalt
teistele naistele libisema, hakkavad nende tuttavad mõtlema, kas Cesare on ikka
see kes ta väidab end olevat.
Kitty Deverill on leppinud oma eluga koos abikaasa Roberti ja nende
kahe lapsega. Kuid kui Jack O’Leary, tema elu armastus, tuleb Ballinakellysse
tagasi ja on oma südame kellegile teisele andnud …
History, Romance, Ireland
Nii, see libronovella saigi siis nüüd oma lõpu. Lapsed kasvasid
suureks, said ise lapsed, kes kasvasid ka suureks, ühe sõja õudused jõudsid
vaevalt ununeda kui algas teine ja järgmine põlvkond pidi sõtta minema, need
kes ussitasid juba esimese raamatus ussitasid edasi ka selles. Kui teine raamat
kaotas esimese raamatus olnud suurepärase libronovella hoogsa stiili, siis
kolmandas on see absurdne saatuse vingerpuss taas täise hoos.
Nagu juba tutvustusteski on öeldud, siis kohtuvad Martha ja JP ning
armuvad. Bridie vaatab kaugelt oma poega kasvamas ja laseb oma teisel pojal,
Leopoldol kasvad ärahellitatud ning julmaks lapseks. Kui Martha on maha käinud
pika ringi Iirimaal ja Inglismaal, oma ema otsingul, jõuab ta tagasi ikkagi
sinna kuhu ta oleks kohe alguses võinud koos JPga minna, Kitty juurde, kuid seda vaid
selleks, et sealt teisitpidi kohe taas suure südamevaluga lahkuda.
Sõda teeb taas oma korrektuurid perekonna sidemetesse, eemaldades
mõningad liikmed ning sundides teistel kiiresti täiskasvanuks saama. On ka
neid, kes nautisid seda, et Iirimaa oli neutraalne ja ei pidanud sõtta minema,
kuid neil hakkas tegevusetuses igav, kuna sõda seadis nende lõbustustele
piirid. Kuid sõja lõpp ei toonud perele siiski veel rahu, sest armastus ei küsi
ja armastus ei väsi ning kui välja tuleb keelatud armastus, siis ei saa haiget
ainult need, kes üle piiri astusid, vaid ka need, kes nendega seotud
on.
Aga see poleks ju libronovella, kui lõpuks ühe tegelase surivoodil nad
kõik taas kokku ei saaks, üksteisele ei andestaks ja ellujääjad õnnelikku tulevikku
ei naudiks.
Selline hea perekonnasaaga, kus lugejad näevad juba „saladusi“ kaugelt
ning neoonvärvides ning osalised ise on märkide suhtes pimedad kuni viimase
hetkeni. Täitsa loetav triloogia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar