Artemiz's 2019 book montage

Third Grave Dead Ahead


Artemiz's favorite books »

esmaspäev, 10. juuni 2019

Deverillide viimane saladus


Raamat: The Last Secret of the Deverills (Deverill Chronicles #3) by Santa Montefiore, tõlge Tiina Viil (2017, 2019) Varrak, RR, A
Hinne: C
On aasta 1939 ja rahuaeg on pärast suurt sõda täies õies. Kuid Deverillide perekonna jaoks on palju muutunud ja perekonna uuemal põlvkonnal on aeg oma tiibu sirutada.

Martha Wallace on tulnud Ameerikast Iirimaale, Dublinisse et leida oma bioloogiline ema. Kuid selle asemel kaotab ta hoopis oma südame ütlemata sarmikale JP Deverillile. Kui ta saab teada, et tema ema peaks olema pärit samast kohast, kust JP-gi, arvab ta et selles on mängus saatuse käsi.
Birdie Doyle, nüüd krahvinna di Marcantonio ja Derevillide lossi perenaine, on otsustanud teha oma kunagisest töökohast oma kodu. Kuid tema peenutseval abikaasal Cesarel on muud planid. Ja kui mehe silm hakkab oma abikaasalt teistele naistele libisema, hakkavad nende tuttavad mõtlema, kas Cesare on ikka see kes ta väidab end olevat.

Kitty Deverill on leppinud oma eluga koos abikaasa Roberti ja nende kahe lapsega. Kuid kui Jack O’Leary, tema elu armastus, tuleb Ballinakellysse tagasi ja on oma südame kellegile teisele andnud …
History, Romance, Ireland

Nii, see libronovella saigi siis nüüd oma lõpu. Lapsed kasvasid suureks, said ise lapsed, kes kasvasid ka suureks, ühe sõja õudused jõudsid vaevalt ununeda kui algas teine ja järgmine põlvkond pidi sõtta minema, need kes ussitasid juba esimese raamatus ussitasid edasi ka selles. Kui teine raamat kaotas esimese raamatus olnud suurepärase libronovella hoogsa stiili, siis kolmandas on see absurdne saatuse vingerpuss taas täise hoos.

Nagu juba tutvustusteski on öeldud, siis kohtuvad Martha ja JP ning armuvad. Bridie vaatab kaugelt oma poega kasvamas ja laseb oma teisel pojal, Leopoldol kasvad ärahellitatud ning julmaks lapseks. Kui Martha on maha käinud pika ringi Iirimaal ja Inglismaal, oma ema otsingul, jõuab ta tagasi ikkagi sinna kuhu ta oleks kohe alguses võinud koos JPga minna, Kitty juurde, kuid seda vaid selleks, et sealt teisitpidi kohe taas suure südamevaluga lahkuda.

Sõda teeb taas oma korrektuurid perekonna sidemetesse, eemaldades mõningad liikmed ning sundides teistel kiiresti täiskasvanuks saama. On ka neid, kes nautisid seda, et Iirimaa oli neutraalne ja ei pidanud sõtta minema, kuid neil hakkas tegevusetuses igav, kuna sõda seadis nende lõbustustele piirid. Kuid sõja lõpp ei toonud perele siiski veel rahu, sest armastus ei küsi ja armastus ei väsi ning kui välja tuleb keelatud armastus, siis ei saa haiget ainult need, kes üle piiri astusid, vaid ka need, kes nendega seotud on.

Aga see poleks ju libronovella, kui lõpuks ühe tegelase surivoodil nad kõik taas kokku ei saaks, üksteisele ei andestaks ja ellujääjad õnnelikku tulevikku ei naudiks.

Selline hea perekonnasaaga, kus lugejad näevad juba „saladusi“ kaugelt ning neoonvärvides ning osalised ise on märkide suhtes pimedad kuni viimase hetkeni. Täitsa loetav triloogia.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar