2024

2024

Cluelessly Yours
The Library of Heartbeats
Finlay Donovan Is Killing It

teisipäev, 24. märts 2020

Catharine or The Bower


Raamat: Catharine or The Bower by Jane Austen, Leo Rockas (1792, 2019)
Hinne: C
Catharine tõmbub lehtlasse, kus ta leiab rahu, kui ta tädi, pr Percival, teda korrale kutsub. Tema head sõbrad, Wynnes lapsed, lahutatakse üksteisest kui nende vanemad surevad. Kui neid külastavad hr ja pr Stanley Londonist, saavad Chaterinest ja Camillast nii-öelda sõbrad ja Edwardist saab võimalik ihaldusväärne peigmees. Londonit külastades saab Catherine taas kokku Wynne vendade ja lõpuks ka õdedega. Hr. Stanley hindab Wyenne vendi kõrgelt ja leiab neile ka sobilikud töökohad, ning ta oma poeg tuleb samuti tagasi välisreisilt. Londonist on saanud Catharine, tema nõbude Wynne õvede ja Camilla värvikate sõprade lava – tulemuseks on noorte vahelised erinevad sidemed, ning lõpuks ka mõningad üllatavad paarid.
Romance, Humor

Tegemist on ühega Austeni mustanditest, mida ta ise ei lõpetanud. Ta alusta selle kirjutamist enne kui ta oma tuntuimad teosed kirjutas, kuid ta kasutas pigem selle loo tegelasi teistes lugudes, kui et ta oleks selle mustandiga lõpuni läinud. Leo Rockas, kes on Jane Austeni teoseid uurinud ja tema loomingu teemal ka loenguid pidanud, koostas mustandist raamatu, lisades juurde omaltpoolt piisavalt, et saaks täisloo.

Austeni lood ise on ju tavaliselt üsnagi sama ülesehitusega ja sama tulemusega ma mõttega – kangelanna pere (enamasti suur ja häälekas) ja kangelane (enamasti pikk, tujukas, iseseisev), kohtumine, esialgu kaugele hoidev suhtlemine ja seejärel üksteise leidmine ja lõpuks armastus. Tema lugudes on enamasti nii draamat kui huumorit. Enne karantiini jõudis kinodesse viimane versioon Emmast, mis on väga hea näide sellest, kuidas Austen segas ühsikonnadraama huumoriga.

Kuid see lugu siis – Catharine või Lehtla – on Austeni mustand, ega midagi enamat. Siit puudub see läbiv tugev lugu, millega lugeja saaks kaasa minna ja siis teisi kõrvallugusid lisaks jälgida. Peategelane on Catherine või ka Kiti, kes elab oma tädi juures vaikses väikelinnas. Nende naabriteks oli Wynne perekong, kus olid kaks tütart – Mary ja Cecilia – ning kaks poega – Charles ja William. Kiti oli tüdrukutega väga lähedane ja poisid olid lihtsalt segajad, nagu lastega ikka. Kui aga õvede vanemad surevad, viiakse lapsed „heatahtlike“ sugulaste juurde ja saadetakse mööda ilma laiali – vanim tütar läheb Indiasse, et mehele minna, noorem jääb sugulaste juurde toatüdrukuks, vanem poiss saadetakse sõjaväkke ja noorem Iirimaale internaati. Kiti uued naabrid ei ole väga sõbralikud ja neist ei saa talle uusi sõpru.

Kui Kitile ja ta tädile tulevad külla nende sugulased ja nagu tol ajal oli kombeks jäävad nad sinna umbes pooleks aastaks. Camilla on Kiti eakaaslane ja üheskoos on neidudel tore, kuid Camilla on „kõiketeadja“ ja talle meeldib kirjutada pikki kirju (kleidimoodidest ja poeskäikudest) ja ta tunneb kõiki, isegi kui ta on neid vaid korra kaugelt näinud. Ootamatult saabub külla ka Camilla vend Edward, kes kõiki seltskonna reegleid eirates viib Kiti üksinda ballile ja istub temaga üksi lehtlas ja kui vanemad siis Edwardi minema saadavad, räägib Camilla, kui armunud ta vend Kitisse on.

Üllatuslikult tuleb neile aga külla William, kes on internaadist põgenenud, kuna seal oli väga range kord ja ta pigem oli nõus pikal teel Iirimaalt Inglismaale nälgima, kui et veel ihukaristust kannatama. Kiti tädi organiseerib noormehele koha Camilla isa juures sekretärina ja peagi suudab William oma heategija ära rääkida, et ka tea vend üles otsitaks sõjaväest, et ta saaks jätkata teoloogia õpingutega ja aitaks samuti Camilla isa parlamenditööga õpingute ajal. Londonis saab Kiti kokku ja Maryga, kes tuleb neile külla koos oma tädi ja tema tütardega. Peagi jõuab Indiast tagasi ka Cecilia koos oma abikaasaga.

Palju noori inimesi ja enamus neist vallalised, mis siin küll edasi võib juhtuda. Kui arvestada seda, et Austen on kasutanud selle mustandi arhetüüpe oma järgnevates raamatutes, olgu need siis õed Bennetid või õved Bertramid, siis on teil ettekujutus, kuidas paarid selguvad ja segunevad ja ilmuvad välja ootamatud ebasobilikud partnerid ning kuidas need, kes alguses soovivad ja püüavad kõrgeimat ja soodsaimat paaritumist kaotava lõpuks neile, kes oma kaaslase südamega valivad. Osalt on see lõpptulemus nii austenelik kui ka dickenselik.

Minu isiklik arvamus on, et see olekski võinud mustandiks jääda, sest see valmis teos ei anna Austeni loomingule midagi juurde, pigem lisab ühe pooliku hingetu loo. Jah, siin on natuke draamat, natuke huumorit, natuke põnevust ja natuke armastust, kuid … hingetu lugu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar