Koopamees

Raamat: Hulemannen (William Wisting #9) by Jørn Lier Hors, tõlge Kristina Sikora (2018) ER, RR, A, Jupiter Hinne: B Lühikokkuvõte: https://www.goodreads.com/book/show/38100163-koopamees  

Sel korral saabub surm Wistingu enda naabruskonda.

Vaid kolm maja William Wistingu kodust edasi on üks mees neli kuud surnuna virvendava teleri ees istunud. Mitte miski ei viita sellele, et Viggo Hanseni surma taga võinuks olla midagi kriminaalset. Kuigi ta oli elanud teiste hulgas, polnud keegi talle tähelepanu pööranud. Tema surm ei too ajalehtedesse ainsatki pealkirja, kuid miski äratab selles juhtumis Wistingu ajakirjanikust tütar Lines uudishimu. Ta plaanib täiesti tundmatust inimesest kirjutada liigutava portreeloo.

Peagi saab politsei teate uuest surmajuhtumist. Raiealalt leitakse pikaaegse väljas lamamise tunnustega tundmatu mehe surnukeha. Kõmulisest leiust saab alguse üks suurim inimjaht Norra kriminaalajaloos.

Criminal Mystery

Lõpuks jõudsin ka raamatu lugemiseni nüüd kui kõik kolm Wistingu hooaega on vaadatud. Aga esmalt räägime raamatust ja siis sarjast v raamat ;).

See on siis see üks sarimõrvari lugu Norras ja pahar polegi mitte kohalik vaid kodumaalt põgenenud sarimõrvar, kes on end edukalt siiani peitnud, kuid satub nüüd politsei huviorbiiti. Wistingu tütar on asunud uurima naabri surmajuhtumit ja seda uurides satub ta liiga lähedale sellele samale paharile.

Need kaks lugu, Williami ja Line uurimisliini, jooksevad kõrvuti ja põhjamaa inimestele omaselt, et räägi nad eriti oma päevadest - William ei saa oma tööst rääkida ja Line ei näe isa piisavalt, et rääkida. 

Tegelikult nii ongi, et krimiloo kõrval/taustal lahkab Horst heaoluühiskonna üksilduse probleemi - inimene saab üksi elatud, kui keegi kaduma jääb võib minna pikka aega, enne kui keegi sellest teatab (kui tegu pole just lapsega) ning ka naabrid ei tunne oma naabrite vastu piisavalt huvi, et tähele panna, kui nende majas pole ammu keegi väljas käinud või et teler neli kuud järjest ööd ja päevad mängib. Ma saan täiesti aru, mulle ei meeldi ka uudishimulikud naabrid, kuid kui midagi ebahariliku peaks toimuma, tahaks ma, et nad huvi tunneks.

Sarimõrvari juhtumi uurimine ja üksinda elava inimese tähelepanuta jäänud surm täiendavad üksteist. Heaoluühiskonnas ei ole ju sarimõrvareid ja kellegi surm või kadumine ei jää tähelepanuta, seega pole keegi tähele pannud kaduma jäänud tüdrukute juhtumite sarnasust ja miks pigem peetakse kedagi pigem hulluks, kui uuritakse tema väidet, et keegi pole see kelleks ta end nimetab.

Rahulikult kulgev, kuid põnev lugu ikkagi.

Ja nüüd siis sari v raamat. Tegelikult käis ju sari käsikäes raamatuga - ma pean silmas seda raamatut ja esimese hooaja esimesi osasid, mis olid selle raamatu järgi. Tõsi, natuke filmimaailmas “nõutud” muudatusi on tehtud, lisades peredraamat ja armastusliine peategelastele, kuid muidu oli sari väga raamatutruu. Esimese hooaja teise poole ja teise hooaja kohta ei oska ma veel midagi öelda, sest raamatuid ma lugenud veel pole, kuid sari oli hea. Kolmas hooaeg aga, mis pole vist raamatu järgi tehtud vaid raamat on kirjutatud samal ajal sarjaga, on tunduvalt nõrgem kui esimesed kaks hooaega. Isegi see ei aita, et Horst ise ekraanile ilmub.